Tsentraalne planeerimine. Majandust saab reguleerida kas tsentraalse planeerimise või turumehhanismi kaudu. Kui majandust planeeritakse tsentraalselt, on tavaliselt tarvis kahte seaduslikku korraldust: 1. Majandusressursid kuuluvad riigile. 2. Toodete ning teenuste valmistamist korraldab keskne valitsusorgan. Näide. Oletame, et tsentraalse planeerimise võimud on suurele pagaritööstusele teinud ülesandeks vastutada leiva tootmise eest riigis. Kui tootmisnorm antakse ette kaaluna, on tõenäoline et pagaritööstus toodab võimalikult suuri ning kaalult raskeid leivapätse. Kui aga tootmisnormiks on leibade arv, on üsna usutav, et pagaritööstus toodab võimalikult palju leivapätse. Mõlemat tüüpi tootmisnormide korral ignoreeritakse seda, mida soovib tegelikult tarbija. Teiste sõnadega öeldes, tsentraalselt planeeritud majanduses jäetakse tihti tarbijate eelistustega arvestamata. Kapitalismi tingimused. Turumajandus sõltub üksikisikutest, see on kindel
võimaluse tulevius maksta aktsionäridele dividende. f. Dividendide suhtarvud neid kaksutatakse peamiselt investeerimisotsuste tegemisel ja pikaajalisel planeerimisel. i. Tulu ühe lihtaktsi kohta mis kajastab kasumit ühe lihtaktsia kohta aruande perioodil. Võimaldab hinnata ettevõtte tegevust üldiselt. Tulu ühe lihtaktsia kohta= (puhaskasum- eelisaktsionäride dividendid)/ lihtaktsiate keskmine arv. Lihtaktsiate keskmine on kaalutud keskmine kus kaaluna võetakse arvesse see kui kaua aktsiad on olnud aktsionäride käes. ii. Hinna ja tulu kordaja iseloomustab aktsiate turuhinna ja tulusuhet. Hinna ja tulu kordaja= aktsia turuhind/ puhaskasum ühe aktsia kohta. Antud kodaja kõrge väärtus võib viidata ettevõtte eelseisvale laiendamisele. Investorid loodavad et ettevõte hakkab tulevikus andma suuremat kasumit seega tõuseb nõudlus aktsiate järele ja aktsia turuhind hakkab tõusma. iii
Rain Lõhmus oli nende oksjonite läbiviija. Täna oleme sellises olukorras, et meil on 7 eestis asutatud ja registreeritud krediidiasutust. Kõik tegutsevad universaalasutustena. Raha mõiste ja vormid Raha: · Üldtunnustatud valuutaväärtus · Maksevahend · Arvestusühik · Väärtuse säilitaja Raha vormid: · Kaupraha rahaks mingi kaubaartikkel, kas siis mingi ehe või toiduaine · Metallraha algul ehedana ehk kaaluna, edasi juba vermituna ehk müntidena. · Paberraha võeti esimesena kasutusele Hiinas, Põhja-Ameerikasse jõudsid 17. saj, Euroopasse 18. saj. · Arveldusraha eheda raha liikumine jäi väiksemaks ja hakati tegema ülekandeid · Elektronraha sellest võib rääkida tänapäeval. Pangakaartide abil saame käsutada rahalisi vahendeid Raha peab olema üldiselt aksepteeritav. Jaotuse põhimõte. Raha puhul on tunnuseks see, et peab olema säilivuskindel