Mingeid taksoneid iseloomustavate tunnuste informatiivsus oleneb tunnuse (seisundite) jaotusest uuritud objektidel. Tunnuse informatiivsus on null, kui see on kõigil uuritavatel objektidel sama väärtusega. Kui igal objektil on tunnuse seisund erineva väärtusega, on see väga informatiivne tunnus. Juba intuitiivselt saab väita, et kõik tunnused pole võrdse tähtsusega - bioloogiliselt olulisematele tunnustele tuleks anda suurem kaal Tunnuse kasutamine või ignoreerimine – radikaalseim kaalumisviis Kaalumine enne (a priori) – suhteliselt subjektiivne või pärast (a posteriori) analüüsi – kasutusel kladistikas. 14. Kladistika e. fülogeneetiline süstemaatika Fülogeneetiline süstemaatika e. kladistika Eesmärk klassifitseerida taksoneid nende ajaloolise kujunemise, st. nende fülogeneesi alusel. Seda kujutatakse puukujuliselt haruneva dendrogrammina. Uusi tekkinud taksoneid iseloomustavad uued, varasematel taksonitel puuduvad tunnused
kuju) ordineeritud e. järjestatud – kerajasellipsoidnepiklik ordineerimata e. järjestamata – valge, kollane, punane. Mingeid taksoneid iseloomustavate tunnuste informatiivsus oleneb tunnuse (seisundite) jaotusest uuritud objektidel. Tunnuse informatiivsus on null, kui see on kõigil uuritavatel objektidel sama väärtusega. Kui igal objektil on tunnuse seisund erineva väärtusega, on see väga informatiivne tunnus. Tunnuse kasutamine või ignoreerimine – radikaalseim kaalumisviis Kaalumine enne ( a priori ) – suhteliselt subjektiivne või pärast ( a posteriori ) analüüsi – kasutusel kladistikas. 14. Kladistika e. fülogeneetiline süstemaatika Kladistikas vaadatakse tunnuse seisundeid ajalooliselt kujunenuina. Varem esinenud, evolutsiooniliselt vanemat tunnust nimetatakse plesiomorfseks , sellest kujunenud homoloogset, hilisemat, apomorfseks . See selgub analüüsi käigus, milline tunnus on apo, milline plesiomorfne. 15. Feneetiline süstemaatika
mõned "halvad" tunnused välja jätta või tunnuseid kaaluda: anda parematele tunnustele suurem kaal, suurem sisuline väärtus. Igasugune tunnuste kaalumine on subjektiivse hinnangu andmine. Sisuli- selt võiks see ju igati põhjendatud olla: kõik tunnused ilmselt pole süste- maatika jaoks samaväärsed. Puudub aga objektiivne kriteerium, mõõdupuu, mille abil "õiglaselt" kaaluda. Kladistikas on kasutusel Farrise poolt pakutud kaalumisviis. Vastavalt esimesele kladistilisele analüüsile leitakse iga tunnuse püsivusindeks; tunnusele antakse kaal, mis vastab selle väärtusele. Nüüd teostatakse teine analüüs ja uus kaalumine, kolmas, vajadusel neljaski taasanalüüs, kuni pü- sivusindeksi väärtus (ja vastavalt ka saadud puude pikkus) jääb püsima. Tavaliselt väheneb sellise ülekaalumise tagajärjel leitud ühepikkuste puude arv umbes kümme korda või enamgi. Paraku on saadud "kaalutud" puud mõnigi
annaabi.ee 
