metallidega ja tahkestumisel annavad tugeva ühenduse. Joodiste nõuded - 1. Joodise sulamistemperatuur peab olema madalam joodetavate detailide sulamistemperatuurist; 2. Joodis peab sulas olekus hästi ühinema joodetavate detailidega ja olema voolav; 3. Joodis peab olema küllaldase mehaanilise tugevusega, et tagada liitekoha tugevus; 4. Joodis peab juhtima elektrit ja olema korrosioonikindel (elektritöödel). Pehmejoodised - 1. Sulamistemp ja kasutusala sõltuvad metallide kaalulisest vahekorrast. 2. Sulam 40% Sn ja 60% Pb. Sulamispunkt 230 °C. Kasutatakse erinevateks terase ja teiste metallide jootmiseks (va alumiinium). 3. Sulam 60% Sn ja 40% Pb. Sulamispunkt 180 °C. Kasutatakse elektrotehnika ja raadioelektroonika jootmisel. Hõbepehmejoodis - Sulam 97/3 (tina/hõbe) -Erijoodis külma- ja soojaveetorude jootmiseks sisaldab plii asemel natuke vaske või hõbedat. Kõvajoodised - Messingjoodis 410/410FC - sobib terase, malmi, vase ja vasesulamite jootmiseks
0 800 1000 1200 1400 1600 1800 K õ v a d u s H V 10 Joon. 35. Kermiste abrasiivkulumine sõltuvalt nende kõvadusest TiC-NiMo kermiste abrasiivkulumine sõltub sideaine sisaldusest ja ka Ni ja Mo kaalulisest vahekorrast lähtepulbreis. Ni-Mo sisalduse suurenedes 20 % -lt 60 %-ni kasvab kulumise kordaja 2-5 korda. Cr3C2-Ni kermiseid on abrasiivkulumise tingimustes vähe uuritud. On leitud, et Cr3C2-Ni kermiste kulumine kiirus suureneb sideaine sisalduse suurenedes. 3.5. Hõõrdekulumine Võrreldes kermiste hõõrdekulumist omavahel, siis selgub, et jällegi on WC-Co kermiste kulumiskindlus kõige suurem( joon.36)
Koormatud pinna keskpunkti all on pinged ja vajum tunduvalt rohkem kasutamist. Kuid vajalik on poorivee surve mõõtmise seade. kirjeldamisel iseloomustada. GOST järgi jaotatakse pinnased olenevalt suurem, kui äärealadel. Absoluutselt jäik vundament jääb aga vajumisel 1.7.1.3 Teised nihketugevuse määramise laboratoorsed meetodid orgaanilise aine kaalulisest sisaldusest: 1. orgaanilise lisandiga pinnas, 3 kuni tasapinnaliseks. Järelikult peab koormus maapinnale ehk kontaktpinge Kolmtelgse surve erijuhuna võib vaadelda ühetelgset survet. Teim on 10% ; 2. nõrgalt turvastunud pinnas, 10 kuni 25% ; 3. keskmiselt turvastunud jaotus muutuma jäiga vundamendi all selliseks, et paigutised kõigis talla võimalik suhteliselt kõvas savipinnases. Kuna 3 on selle teimi puhul alati null, pinnas, 25 kuni 40% ; 4
20 10 0 800 900 1000 1100 1200 1300 1400 1500 Kõvadus HV Joon. 1.6. Cr3C2-Ni kermiste kulumise kordaja k ja kõvaduse vaheline seos 1.4. TiC- NiMo kermiste abrasiivkulumine TiC-NiMo kermiste abrasiivkulumine sõltub sideaine sisaldusest ja ka Ni ja Mo kaalulisest vahekorrast lähtepulbreis (joon.10).Ni-Mo sisalduse suurenedes 20 % -lt 60 %-ni kasvab kulumise kordaja 2-5 korda. 12 12 Ni:Mo=4:1 Wear coefficient, kx10 mm /Nm Ni:Mo=2:1 3 10
annaabi.ee 
