Kaalulangetust eesmärgiks võttes on hea teada, et inimestel on maksas glükogeeni varu, millest vabaneb energia saamiseks glükoos ja seda varu jätkub 45 minutiks alates treeningu algusest. See tähendab, et organism hakkab energia saamiseks rasva põletama alles pärast 45- minutilist treeningut. Pooletunniline treening on hea üldise toonuse tõstmiseks, aga rasvapõletust ei toimu. Seetõttu on soovitatav treeningu pikkus 1,5 tundi. Kaalulangetuseks on oluline teha intervallil põhinevat treeningut, läbides teatud vahemaad kiiremini, osa aeglasemalt, vahepeal võimeldes ja tehes ka mõne hüppesammu. Lisaks alakeha lihastele, pannakse keppidega käimisel tööle ka õlavöö, ülakeha ja nimmepiirkonna lihased, tegelemine kepikõndimisega võimaldab vabaneda kaela- ja nimmepiirkonna valudest ning radikuliidist. Kepikõnd on lihtne ja jõukohane igaühele, liigutused lihtsad ja loomulikud. Kepikõnni
Kehamassiindeksi kalkulaatori järgi on proua Tiina rasvunud, kuna tema kehamassiindeks on 32.05, kalkulaatori järgi oleks tema normaalkaal 53,5 kg, mis tähendab seda, et Tiina peaks alla võtma umbes 17 kg, normaalkaalu saavutamiseks ja säilitamiseks tuleks tähelepanu pöörata tasakaalustatud toitumisele ja kehalisele aktiivsusele. Pereõe ülesandeks on prouale seletada muudatustest, mis ta võiks oma menüüs teha, et kaalulangetamine oleks edukas. Edukaks kaalulangetuseks tuleks vältida toite, mis on praetud, tarbida tuleks väherasvast liha, portsjon olgu alati pigem väiksem, sest nii saab vältida ülesöömist (inimene sööb silmadega), vältida erinevaid kofeiini sisaldavaid jooke, sest need on energiarikkad kuid tühjad kalorid. Koolajookide asemel tuleks tarvitada puhast vett, mida tuleks päevas tarbida umbes 1,5l. (http://tap.nutridata.ee/46). Südame-veresoonkonnahaiguste
Valgurikas dieet on näidustatud näiteks intensiivse kehalise pingutuse puhul (Teesalu, Vihalemm 1998; Jalak, Ööpik, 2005), raseduse teisel ja kolmandal trimestril ja imetavatel emadel (1,1 g/kg kohta) (Vaask jt, 2006) ning haiguslikest nähtudest näiteks maolõikusjärgsetel patsientidel (Ibid) ja dialüüsiga ravitava neeruhaige puhul, sest hemodialüüsiga kaotab patsient valku ja aminohappeid (Teesalu, Vihalemm, 1998). Väga ohtlik on aga valguküllaste dieetide järgimine kiireks kaalulangetuseks, milles on teadlikult suurendatud toiduvalkude osa teiste põhitoitainete arvel. Pikemas perspektiivis viib see erinevate tervisekahjustuste kujunemisele. Valgurikastest dieetidest on Eestis eri aegadel tavainimeste seas populaarsust kogunud proteiinidieet, paleodieet, Scarsdale'i dieet, valgu võimu dieet kogu eluks jt (Maser, 2005). 12 2. METOODIKA 2.2 Uuringu disain
annaabi.ee 
