kehtestatud piiridega. Tööks vajalikud vahendid 1. Elektriline kuivatuskapp 2. Kaantega suletavad klaasid 3. Elavhõbedatermomeeter 4. Analüütilised kaalud, vihid 5. Eksikaator 6. Lusikas või labidas kaalutise võtmiseks 7. Pihid Töö käik Kütuse analüütilise niiskuse määramise põhimeetodi sedastab GOST 11014-70. Tahkekütuse niiskus määratakse kütuse kaalutise kaalukaotusest selle kuivatamisel kuivatuskapis temperatuuril 105....110 ○C. Kütuse analüütiline proov segatakse avatud purgis lusika või labidakesega ja seejärel erinevast sõgavusest 2...3 kohast kütuse kaalutisega kogusest 1 ± 0,1 g (kaalumise täpsus 0,0002 g) ja paigutatakse eelnevalt kaalutud klaasi. Pärast kaalumist kütus kiht klaasis tasandatakse kerge raputamisega. Niiskus määratakse paralleelselt kahe kaalutisega. Klaasid kütuse kaalutistega asetatakse 105..
aegadel, söögikordade vaheajad peaksid olema kolm kuni neli tundi. Soovitatav on pidada ka toidupäevikut. ORTOREKSIA • Uue aja söömishäire, mis tekib siis, kui inimene võtab kinnisideeks parandada oma tervist teatud sööke valides • Otroreksia võib alata: • Toiduallergiast, millele järgneb oma toitumisreeglite väljatöötamine. • Soov süüa tervislikult. ORTOREKSIA TAGAJÄRJED • Alatoitumine. • Halvimal juhul surm. • Kaalukaotusest, mis saavutatakse toitumise piirangutega, moodustab rasvamassi vähenemine keskmiselt 70-80%. • Ülejäänud osa (20-30%) tuleneb rasvavaba massi, sealhulgas näiteks lihaskoe vähenemisest. • Sageli osutub rasvavaba massi kaotus veelgi ulatuslikumaks. See on aga kehakaalu vähenemisega kaasnev soovimatu kõrvalmõju. ORTOREKSIA RAVI • Ravi sarnaneb anoreksia raviga, kuid antidepressantide manustamine on raskendatud, sest ortorektikud peavad ravimeid väga
Vee tarbimine ja kehaline aktiivsus Vedeliku balansi säilitamine nii treeningul kui ka võistlustel on näidanud vee tarbimise olulist rolli füüsiliselt aktiivsetel inimestel ja kõrge treeningukoormusega sportlastel. Kui vee tarbimist alahinnata, võib dehüdratsioon viia ohtliku seisundini. Tegelikult tähendab see, et nii vedelikku kui ka mineraalaineid tuleb tarbida nii treeningu ajal kui taastumisel.Pärast koormust peaks sportlane taastama kaalukaotusest 150% vedelikuga.Selle hulka arvatakse osaliselt ka söödava toidu koostises olev vedelik. Mina arvan, et kui inimene, kes tegeleb spordiga toituks tervislikult, siis sporditulemused oleksid parem ja ei oleks probleeme tervisega. Sisukord Sissejuhatus.......... lk 1 Valkude tarbimine ja kehaline aktiivsus.......... lk 2 Süsivesikud on tervisesportlasele parim energiaallikas.......... lk 2 Rasvad.......... lk 3 Vee tarbimine ja kehaline aktiivsus.......... lk 3-4 Kasutatud raamatud
Spordi- ja energiajoogid, ettekanne Inimene võib küll nädalaid söömata olla, kuid joomata vaid väheseid päevi. Tõsiasi, et kogu organismis moodustab vesi ligi kaks kolmandikku, näitab vedeliku suurt tähtsust. See tähtsus on veelgi suurem regulaarsel spordiga tegelemisel, sest tugeva treeninguga võib organism kaotada kaks kuni kolm kilogrammi, mis alates kaalukaotusest 2% kehakaalust hakkab oluliselt pärssima kehalist töövõimet. Suurem kaalukaotus võib aga esile kutsuda juba tervisehäireid. Seepärast peabki spordiga tegeleja oma vedelikukaotuse kiiresti likvideerima, vedelikutarbimine peab tagama kaotatud vedelikuhulga taaastamise, täiendavate energeetiliste ainete saamise, vajalikud elektrolüüd ja mikroelemendid. Spordijoogid Igaüks meist on tundnud kehalise pingutuse järgselt suuremat voi väiksemat väsimust,