Tegin turu-uuringu sõprade/tuttavate seas video CV turupotentsiaali kohta. Vastanuid oli 90 küsimusi oli 28. Värbamisteenuse klientide segmenteerimisel oli vastanute vanusegrupp 23-50-aastased. 37% vastanutest elab Tallinnas, mis tähendab, et ostupotentsiaal on seal kõrgem . 33% vastanutest elab koos partneriga (vabaabielu, abielu) ning ülejäänud 67% on suhtes või vallalised. 38% ehk enamus on keskhariduse omandanud ja 27% teenib vahemikus 601-900 €. Elukutse valdkondadest olid kaalukamalt esindatud teenindus-, finants- ja ehitus/kinnisvaravaldkond. Nendes valdkondades on kõige rohkem tööpakkumisi ning vajadus video CV-le samuti suurem. Eelistatud suhtluskanalid on näost näkku (51%) ning telefon (30%). Lisaks meeldib 16% vastanutest suhelda e-maili kaudu ja 3% Skype´s. Ettevõttel tuleks seeläbi rahuldada kõikide klientide vajadusi ning pakkuda kõiki neid võimalusi, et suhelda kliendiga temale meelepärasel viisil.
hüdrosfääriks, litosfääriks, krüosfääriks ja biosfääriks. Keskkonna komponentide vahel toimivad arvukad mitmesuguse iseloomuga seosed, millede kaudu keskkond säilitab oma tasakaalulise oleku. See tasakaal ei ole igavene vaid pidevalt muutuv, sõltuvalt välistingimuste muutumisest ja sisemisest evolutsioonist. Kuni kõige viimase ajani olid muutused keskkonnas ülekaalukalt looduslikud. Nüüd lisandub järjest kaalukamalt antropogeenne tegur. Muutused ise toimuvad üha kiirenevalt. Üldiselt määrab liigi indiviidi keskmine eluiga muutustega kohastumise kiiruse. Ajal, mil olulised muutused keskkonnas toimuvad juba inimese keskmisest elueast lühema aja jooksul, muutub kohastumine järjest raskemaks. Vähemalt ei saa inimene selles viiruste ja teiste kiiresti vahelduvate põlvkondadega liikide vastu. Kui atmosfäär mõtteliselt kõrvale jätta, siis moodustavad olulise osa maismaa keskkonnast
Kui alates 2004. aastast olid tarbijad avatumad kallimate ja paremate toodete ostudele (vt Joonis 3), siis 2008. aastal toimus sellekohane tagasiminek. Seoses majandusliku olukorra langusega toimus tarbijapoolne tugev hinnasurve ning oldi sunnitud 33 säästlikumalt elama. Siinkohal võib ka järeldusena välja tuua, et naisklient jälgib hoolikamalt võrreldes varasemaga ostlemise käigus kaupade hindasid ja teeb kaalukamalt ostuotsuseid. Kaheksandas küsimuses paluti hinnata Eestis müüdavate rõivaste sortimendi valikut. Üle poolte vastanutest (52%) leidis, et pakutav sortiment on varieeruv, see tähendab, et alati pole piisavalt suur. 34% naisi polnud üldse rahul, nemad peavad valikut ebapiisavaks. Ainult 11% vastanutest väitsid, et neile on täiesti meelepärane kodumaisel turul pakutav rõivakaup. 3% vastanutest soovisid enda valikuid täpsustada