DAT daativ ELA elatiiv e seestütlev kääne ESS essiiv e olev kääne GEN genitiiv e omastav kääne GER gerundiiv (des-vorm) ILL illatiiv e sisseütlev kääne IMP imperatiiv e käskiv kõneviis IMPS impersonaal e umbisikuline tegumood IND indikatiiv ehk kindel kõneviis INE inessiiv e seesütlev kääne INF infinitiiv e da-tegevusnimi JUSS jussiiv e möönev kõneviis NEG negatiiv e eitav kõneliik NOM nominatiiv e nimetav kääne PART partikkel (kasutatakse siis, kui muutumatu sõna leksiͲ kaalne tähendus on raskesti väljendatav) PASS passiiv PL pluural e mitmus PREP prepositsioon; lühendi asemel võib lisada umbkaudse tähenduse POSTP postpositsioon; lühendi asemel võib lisada umbkaudse tähenduse PRS preesens e olevik PRT partitiiv e osastav kääne PST lihtminevik PSV positiiv e algvõrre PTCP partitsiip e kesksõna Q küsipartikkel / küsimuse marker QUOT kvotatiiv e kaudne kõneviis SG singular e ainsus SPL superlatiiv e ülivõrre
kirjeldatud, misjärel käivitatakse dialoog ellipsist liigse osa mahalõikamiseks, nii et vajalik
elliptiline kaar jääb alles. Mahalõikamine on mõneti sarnane käsuga BREAK (vt. lk. 34).
Järgmisena võtame vaatluse alla multijoonte kasutamise. Multijoon käivitatakse käsuga
MLINE ja ta koosneb paralleeljoonte komplektist, mis kõik ühe korraga joonestatakse ja
moodustavad ühe objekti. Erinevaid multijoonte stiile võib luua kuitahes palju (igaühel uni-
kaalne nimi), sealjuures alati on üks neist jooksev. Algselt on olemas multijoonte stiil nimega
STANDARD kaks paralleeljoont (jooksva kihi värvusega pidevjooned) vahekaugusega üks
ühik. Uute multijoonestiilide loomist käsitleme allpool. Käsu MLINE viibal
Specify start point or [Justification/Scale/STyle]:
on järgmised võimalused:
23
· J ilmutatakse viip Enter justification type [Top/Zero/Bottom]
J¨areldus 2. Funktsioonil on punktis x2 lokaalne miinimum, kui funkt- siooni muut selles punktis on v¨aikeste argumendi muutude korral positiivne. Teoreem 1 (Ekstreemumi olemasoluks tarvilik tingimus). Kui funkt- sioonil f (x) on punktis x0 lokaalne ekstreemum, siis f (x0 ) = 0 v~oi f (x0 ) ei eksisteeri. T~oestus. Oletame konkreetsuse m~ottes, et funktsioonil on punktis x0 lo- y kaalne maksimum. Siis j¨areldus 1 p~ohjal on y < 0, Kui x > 0, siis <0 x 15 ja piirv¨a¨artusteoreemi p~ohjal y lim 0. (3.14) x0+ x y Kui x < 0, siis > 0 ja piirv¨a¨artusteoreemi p~ohjal x