Korraga antav kogus ei või olla niitelisel rohumaal mitte üle 100 kg. Ja karjamaal mitte üle 170 kg /ha. Loetakse ka põhiväetisteks kuigi kasutamisele ei järgne järsku saagi tõusu. Nad suurendavad saaki sõltuvalt mullas olevatest toitainetest 10...30 % võrra. Samal ajal kui lämmastik võib tõsta saaki kuni 5 korda. P,k parandavad fosfori tegevust ja parandavad teiste toitainete väärtust. Liblikõielised vajavad rohkesti fosforit. Kõrrelised akumuleerivad saagist enam kaalimi. Fosforit omastakse vastavalt vajadusele. Kaaliumit omastavad kõrrelised koos lämmastikuga väga suurtes kogustes. Soovitavaks peetakse 0,9...1 % kaalimi sisaldus sööda kuivaines. Fosforit vajavad loomad 0,3...0,5 % ratsiooni kuivainest ja tavaliselt see ka nii on. Liblikõieliste rohumaal antakse P, K väetisi , kusjuures normid tõusevad rohumaa saagi normiga. Niiteliste rohumaadel antakse umbes 1 /4 võrra suuremaid norme kui rohumaal
Selleks, et tagada organismi sisekeskkonna stabiilsus. Organismi veekadu on vältimatu: * ainevahetuse jääke saab uriiniga eemaldada üksnes lahustunud kujul; * vesi kaob alati väljahingamisel; * vesi kaob naha kaudu lihtsalt aurustudes või intensiivselt higistamise korral. Dehüdreerumise tagajärjel muutub veri viskoossemaks ega voola enam vabalt. [NB! Lisaks sellele kaotab organism higistamise tagajärjel tähtsaid ioone kaalimi, naatriumi ja kloriide, mida nimetatakse ka elektrolüütideks. Elektrolüütide kaduvõib kaasa tuua lihaskrambid ja oluliselt vähenenud suutlikkuse.] Normaalse olukorra taastamiseks peab inimene jooma. 25) Millised muutused toimuvad organimis inimese vananedes? vt lk 95 7) 26) Kuidas kõige paremini taastuda raskest füüsilisest pingutusest? Pingutuse kestel on kõige paremaks meetodiks vedeliku joomine, milles on lahustatud
rakku membraanpõiekeste vahendusel ilma seostumiseta membraani retseptoriga; aktiivne transport. Retseptor Ainete ühinemine retseptoriga (väiksed karva-laadsed) ;vahendatud endotsütoos (Hormoon insuliin, kolesterool). 16 17 Raku sees on tavaliselt K(kaaliumi) konsentratsioon suurem ja N(naatriumi) oma väiksem, kuna KNa(Kaalium-naatriumi) pump toob sisse rohkem kaalimi ioone ja väljutab N(naatriumi) ioone. Naatriumi ioonid tuuakse teise transpordi abil rakku ja sellega koos tuuakse rakku ka näiteks glükoos. (Soole epiteeli rakku glükoosi sisenemine). Glükoosi transport valendikust sooleepiteeli rakku toimub Na+-glükoosi sümport-proteiini abil ja Sooleepiteelist kapillaari suunas glükoosi kergendatud kergendatud difusiooni (facilitated diffusion) teel (Kingisepp 2006: 145).
annaabi.ee 
