Ma lää / aita / ehti / ma, Üts´oll´, mis ne mititu, Pääle /aida / päädi / ma. tõne / vasine / vala / tu, Ette pane uue põlle kolmas / kuda / kirju / tet. kui see esä aidausse, Mis om / miine / miti / tu, rind pane suure sõle see ,ma / anna / emä / le; kui see / kuu / taiva / en, mis om / vasine / vala / tu, kaala pane helmekõrra see ma / anna / esä / le; kui see vihina vikerkaari.“ mis om / kulda / kirju / tet, see ma / anna / peiu / le. Tõlge: Kuulsin külas kiigutavat, laane taga lauldavat. Jooksin majja ema juurde: „Emakene, memmekene, anna mulle aidavõti, kingi mulle kirstuvõti – ma lähen aita end ehtima, aida peale enda vöötama
Naisekandmine Naisekandmine on spordiala, kus kaheliikmeline võistkonnad ( koosneb mehest ja naisest) peab läbima 352.5 meetrit pikka võistlusraja. Võistlusrada koosneb kolmest rajast: liiv, muru ja asfalt. Lisa taksistuseks on kuni 1 meetri sügavune auk ja kaks kuiva takistust. Kantav ehk naine peab olema vähemalt 17 aastane ja kaaluma minimaalselt 49 kilo. Kui kaala ei vasta nõuetele siis lisatakse mehele lisa raskus kuni saadakse nõutud 49 kilogrammi täis. Kandja ehk mees võib lisavarustusena omada ainult selgatoetavat vööd. Samas peavad mõlemad osapooled omama elukindlustust. Naist sab seljas kanda kolmes stiilis: lihtsalt seljas, tuletõrjuja moodi( üle õla) või siis Eesti moodi( naine on pea alaspidi ja jalad on ümber mehe kaela). Võistluse reeglites on kirjas, et osalejad peavad nautima seda tegevust ja muud
oinas kaob või lahkub ta ise. Naine arvas, et ta tegi nalja, kuid kui ta avastas Taaveti kohvrit pakkimas mõistis ta olukorra tõsidust. Ta jättis karja välja laskmise mehe hoolde ja läks kolhoosi, et oinast lahti saada. Lambaid välja lastes oli oinas taas rünnakuvalmis. Viimasel hetkel päästis noor karjakoer Tuks peremehe. Minu arvamus raamatust Alguses oli hämmingus ja mõtlesin uue raamatu valida (nt "Jälle olet lasnu obesel kaala katski õõru" või "tan tuud savvi om") Kokkuvõttes mulle see raamat meeldis. Huvitavaks tegi just raamatu erinevad perioodid ja tegelaste üleminek ühest teise. Eriti meeldis mõte: "Elurõõm liputab saba" Tänan kuulamast!
vana taossa, kos ellive kassipoja, valgest obesest näive und: sepp kabjarauda lei viimätse naala ... Tii tolmass, päiv läts laugele ... Tõive kassikse vanule taossile miilde obese lämme kaala. Nikolai Baturin " Talliuune külläkil kojan" 4. RAHVARÕIVAD Mulgid on oma rahvariietest kaua nö. kinni hoidnud. Kuigi ühiskond, ja koos sellega ka talud, arenesid, säilitasid mulgid oma arhailiste rahvarõivaste kandmise kombestiku. Isegi kui lisati rõivastusse noppeid uuemast moest, kombineeriti neid ikka vanemate esemete ja asjadega.
annaabi.ee 
