Nüüd uniselt su konksus ripub röövel või metsakratt, kel karukriimud reitel. Nii mõni suur, kel krahvlik vapp on tõllas, kes uhkelt möödund juubeldavast jõugust, kaet raipekotkaist, kõduneb nüüd võllas kui viimne sant, kes tabat viljarõugust. Või vagabund, kel kuski polnud kodu, murdvaras tumm, kes uksi läbi saagis, röövmõrtsukate karm ja sünge rodu - kõik vendadena kohtunud on kaagis. Ööhulkur, pettur, viinavõtja vinge, morn mustlane, kes mõrvaks murdis teiba, kõhn kaubajuut, kes kulla eest müüs hinge, või näljarott, kes näppas tüki leiba, - kõik antvärgid, kes loobund meistripõllest, kel hoorad ulaelu õpetanud, kõik pilkajadki, joobnud hüvast õllest, on oma päevad võllas lõpetanud. Saade : Kui taevainglid kutsuvad neid õhust, neil äkki tõrkuv urin kostab kõhust.
Luuleread kõlavad kuninglikult: ,,Ja unekollile kõrri/ ei krampu enne mu käed,/ kui variseb Altmaa värav/ ja kaheks kukuvad mäed."(,,Magaja"). See kõlab ennast kehtestavalt ja võimsalt. Rõhk on nihkunud inimese võitlusele välismaalimaga. Ohunägemusi suure sõja eelsest olukorrast annab edasi luuletus ,,Dies irae", eesti keeles viha päev. On mõista, et suurt muret tuntakse olukorra pärast siin maal. ,,Kogu võim on sääl praalival puupääl./ Sinu koht, laulik, on kaagis või kuu pääl." Võim ei hooli vaimust ja tõesti toetub ainult praalivatele puupeadele. Pühadused on kuulutatud naeruväärseks ja kõlbmatuks. Tunded on tõsised ning tegelikkusetaju on kadunud, kerkima on hakanud poliitika. ,,Sellal kui süveneb korruptsioon,/ kerkib ju võikana, küsimata keelust,/ suurlinna dzunglite mürgisest neelust/ verine päike- Revolutsioon."(,,Dies irae"). Rahvas oleks nagu jäetud teadmatusse ning aeg on jätnud inimesed tukkuma. Vaikus
Vilde vilgas kirjanduslik tegevus algas Helsingis otsekohe pärast päralejõudmist. Eelkõige asus kirjanik oma novelle saksa keelde tõlkima. Samal ajal ilmus saksa keeles ,,Die neue Welt" veergudel novell ,,Nende poeg". Kõige suuremaks ettevõtteks aga kujunes Vildel ja tema abikaasal pilkelehe ,,Kaak" toimetamine ja väljaandmine. Vilde, kes Helsingis jälgis tähelepanelikult kõiki poliitilisi ja kultuurilisi päevaprobleeme, reageeris tähtsamatele sündmustele ,,Kaagis" teravmeelse ja salvava satiiriga. 1906. aasta oktoobri keskpaiku sai Vilde teada, et Peterburist on tulnud käsk tema vahistamiseks. Vilde põgenes üksinda Kopenhaagenisse ja mõne aja pärast saabub ka Linda. Seal jätkas ta oma satiiriloomingut ja lõpetas romaani ,,Prohvet Maltsvelt". 1907. aastal lahkub Vilde koos kaasaga Kopenhaagenist Saksamaale Nürnbergi. Seal liigub ta valenime Edvard Gyllingi nime all. Kinnivõtmise hirmus minnakse aga edasi Stuttgardi.
annaabi.ee 
