oluline kauba laadimisel estakaadidel. Õhkvedrustus töötab vaikselt, summutab vibratsiooni ja lööke, on kaalult kerge, samuti vähendab oluliselt rataste dünaamilistest võnkumistest põhjustatud koormusi teekattele. Sellega muudab õhkvedrustus sõiduki kasutamise mugavaks ja kaitseb paremini koormat löökide ja vibratsiooni eest. Õhkvedrustus võib olla ka osaks stabiilsuskontrollist, võimaldades vähendada sõiduki kaldumist kurvilisel teel vältimaks selle kaadumist (ümberpaiskumist). Õhkvedrustusel on ka puudusi: vaja on küllaltki keerulisi stabilisaatorivarraste süsteeme, hoidmaks veermikku ettenähtud asendis ja andmaks edasi sõiduki liikumiseks vajalikke jõudusid. Õhkvedrusid kasutatakse põhivedrudena, vedrusõlmedena kokkuehitatult amortisaatoriga, abivedrudena lehtvedrudel, kabiini kinnituselementidena kokkuehitatuna amortisaatoriga. Õhkpadi 1.5 Aktiivvedrustus Aktiivne vedrustussüsteem kohandub ise vastavalt teeolude muutumisele.
Sel eesmärgil ja vastavuses häireplaaniga peab uurima järgmisi asjaolusid: · Vigastuse koht ja ulatus; · Üleujutuse arvatav määr; · Üleujutatavate ruumide suurus ja täituvus; · Üleujutuse võimalik ebasümmeetria ja sellest tulenev kreen; · Naaberruumide haavatavus vaheseinte murdumise või lekkide tagajärjel. 3. Saadud informatsiooni tuleb kasutada üleujutusprotsessi kontrolli all hoidmiseks, et vältida laeva kaadumist. Arvesse tuleb võtta järgmisi aspekte: · Laeva soovimatule kreenile võib vastata tahtliku vastuujutusega, pidades meeles vedeliku vabapindadest ja vabaparda vähenemisest tulenevat lisariski · Kõrvalruumide vaheseinte murdumist võib vältida nende toestamisega prusside või muude sobivate vahendite abil. Väikesed augud ja praod võib puukiilude või toppade abil kinni teha. · Kui õnnetus on juhtunud kai külge kinnitunud või selle lähedal oleval laeval, võib hea
Õhkvedrustus töötab vaikselt, summutab vibratsiooni ja lööke, on kaalult kergem, samuti vähendab oluliselt rataste dünaamilisest võnkumisest põhjustatud koormusi teekattele. Sellega muudab õhkvedrustus sõiduki kasutamise mugavaks ja kaitseb peremini koormat löökide ja vibratsioonide eest. Õhkvedrustus võib olla ka osaks stabiilsuskontrollist, võimaldades vähendada sõiduki kaldumist kurvilisel teel, vältimaks selle kaadumist ( ümberpaiskumist ). Õhkvedrustusel on ka puudusi: Vaja on küllaltki keerulisi stabilisaatorivarraste süsteeme, hoidmaks veermiku ettenähtud asendis ja andmaks edasi sõiduki liikumiseks vajalikke jõude. Ehituselt ja kasutuselt on õhkvedrud erinevad. Õhkvedrusid kasutatakse põhivedrudena, vedrusõlmedena kokkuehitatult amortisaatoriga. Tänapäeval toodab esimese õhkvedrustuse tootja Euroopas ContiTech GmGH originaal ja varuosadena osasid enamikule bussi- , veoki- ja
luugikaanele lubatud koormust. Rõhu vähendamiseks tuleb lastiühiku alla panna puidust prussid, jaotamaks koormust suuremale pinnale ja suuremale hulgale taladele. Puitprusse kasutatakse ka hõõrdejõu suurendamiseks lastiühiku ja teki pinna vahel. Soringute tugevus ja paigutus peab olema selline, et lastile mõjuvate püst- ja põikjõudude toimel last ei hakkaks libisema ega kaaduma. Libisemist takistavate soringute ja teki vaheline nurk ei tohi ületada 25°. Kaadumist takistavate soringute ja teki vahelise nurga väärtus jääb 45...60° vahele. Teraserullide stoovimine ja kinnitamine Teraserullid stoovitakse trümmi põhja korrapäraste kihtidena poordist poordini, kusjuures rullide teljed on paralleelsed laeva pikitasandiga. Alumise kihi rullide alla lüüakse puust kiilud. Kui terase rullid moodustavad trümmis ainult ühe kihi, stoovitakse poordide äärde ja rullide rea keskele nn. lukustavad rullid (locking coils), mis oma raskusega hoiavad teisi
annaabi.ee 
