1970. aastate alguses ei olnud I. Käbini võimupositsioon nii kindel kui varem. Moskva leidis, et I. Käbin ei rahulda nende soove. Moskva süüdistas liiduvabariigi juhtkonda natsionalismi mahitamises. 1978. aastal vahetati Käbin Karl Vaino vastu, keda peeti õigeks inimeseks natsionalismi ohjamisel. K. Vaino jaoks ei eksisteerinud mingisuguseid kohalikke huvisid. Temast saigi Moskva käskude truu täitja. Peale Vaino võimule tulekut, ei tehtud suuri muutusi. Kuid mõni üksik kaadrimuudatus siiski tehti. Eestist tuli lahkuda V. Väljasel, kes läks diplomaatilisele tööle Ladina- Ameerikas. Uueks ideoloogiasekretäriks sai Rein Ristlaan, kellest sai K. Vaino lähedasemaid abilisi. 1978. aasta suvel toimunud võimuvahetus tõi endaga kaasa ulatusliku venestamiskampaania. 1978. aasta detsembris võttis EKP Keskkomitee vastu salastatud otsuse, mis tõi endaga kaasa erakordselt suure vene keele õppimise ja õpetamise tähtsuse
1970. aastate alguses ei olnud J. Käbini võimupositsioon nii kindel kui varem. Moskva leidis, et Käbin ei rahulda nende soove. Moskva süüdistas liiduvabariigi juhtkonda natsionalismi mahitamises. 1978. aastal vahetati Käbin Karl Vaino vastu, keda peeti õigeks inimeseks natsionalismi ohjamisel. K. Vaino jaoks ei eksisteerinud mingisuguseid kohalikke huvisid. Temast saigi Moskva käskude truu täitja. Peale Vaino võimule tulekut, ei tehtud suuri muutusi. Kuid mõni üksik kaadrimuudatus siiski tehti. Eestist tuli lahkuda V. Väljasel, kes läks diplomaatilisele tööle Ladina-Ameerikas. Uueks ideoloogiasekretäriks sai Rein Ristlaan, kellest sai K. Vaino lähedasemaid abilisi. 1978. aasta suvel toimunud võimuvahetus tõi endaga kaasa ulatusliku venestamiskampaania. 1978. aasta detsembris võttis EKP Keskkomitee vastu salastatud otsuse, mis tõi endaga kaasa erakordselt suure vene keele õppimise ja õpetamise tähtsuse. Algas suur propaganda, mille loosungiks kujunes
julgeolekutöötajad, kellele ka informatsioon oli ühiskonna tegelikult seisukorrast hoopis teine kui tavainimesel jne, kasutasid ära seda, kuidas alus panna oma ärile. On üks põhjuseid, miks rahvas pettus perestroikas. Kui 1990 oleks võikiht leiva peal paks olnud, siis sisemine areng NL-s oleks võinud hoopis teistsugune olnud olla. 5.Võimuvahekorrad keskus-liiduvabariik Gorbatšovi eesmärk- NSVL terviklikkuse säilitamine. Kaadrimuudatus puudutas ka liiduvabariikide juhtkondi, uutel inimestel oli suurem tegutsemisvabadus, olid vähem sõltuvad, pol reform andis veelgi tegutsemisvabadust juurde jne. Regioonid hakkavad tasapisi oma poliitikat teostama. Liiduvabariikide püüded suurema iseotsustamise kättevõitmiseks- Liidulepingu idee- 1988 16.nov Eesti NSV Ülemnõukogu võttis vastu suveräänsusdeklaratsiooni, pakkudes Moskvale, et sõlmime liidulepingu. Kui tollal oleks
annaabi.ee 
