planeerimine ja läbiviimine, erialakursuste korraldamine ning kaadritöötajate täiendõppe korraldamine. Seni viidi kaitseliitlastest juhtide väljaõpet peamiselt malevates ja Kaitseliidu peastaabi poolt korraldatud kursustel. Kaitseliidu kooli loomisel on nii nõu kui jõuga abiks olnud Taani Kodukaitse kool. SÕJALINE ETTEVALMISTUS JA HARIDUS Kaitseväelase sõjalise ettevalmistuse baasiks on läbitud ajateenistus. Seejärel saab kaitseväelane valida kaadrisõduri, kaadriallohvitseri või ohvitseri karjääri vahel. Kaadrisõduritel tuleb tavaliselt läbida kaadrikaitseväelase baaskursus. Kaadriallohvitseri kutse on võimalik omandada Kaitseväe Lahingukoolis, kus antakse ettevalmistust vanemallohvitseridele. Soovitav ja autoriteeti andev on eelnevalt nooremallohvitseri kursuse läbimine väeosas. Hiljem osaletakse täienduskursustel. Ohvitseriharidust on võimalik saada Kaitseväe Ühendatud õppeasutuste Kõrgemas Sõjakoolis.
- 30. aastail 11 000- 12 000. Ajateenijad pidid enamikes väeosades teenima 12 kuud, mereväes ja tehnikaüksustes 18 kuud. Kuna 20. aastail suurriigid oma relvajõude oluliselt ei moderniseerinud, säilis ka Eesti kaitseväe löögijõud vajalikul tasemel. Halvemaks läks lugu 30. aastate teisel poolel, mil Eestil ei jätkunud jõudu, et suurriikide võidurelvastumisega kaasa minna. 1. septembril 1939. aastal teenis Eesti relvajõududes kokku 16 500 meest, neist 1500 ohvitseri ja 2300 kaadriallohvitseri. Üldmobilisatsiooniga oleks võinud kokku saada 105 000 meest, kusjuures 3 päevaga võinuks nad paisata piirile. Lisaks sõjaväele oli Eestil oma Kaitseliit, kuhu kuulus 42 000 meest, kellel olid relvad kodus. Kõigil oli korralik sõjaline väljaõpe. Püsse oli sõjaväel ja Kaitseliidul kokku 130 000 ringis, lisaks 460 püstolikuulipildujat ning 3500 kerge. Ja raskekuulipildujat. Eestil oli 2 moodsat allveelaeva ,,Kalev" ja ,,Lembit", lisaks veel torpeedopaat
Paljud Eesti kaitseväelased saavad ha- saadakse peaasjalikult aga Balti Kait- riduse välismaal, kuna mõne eriala sekolledzis. spetsialistidele ei ole võimalik tagada Kaitseväe Lahingukoolis saab õppida vanem- allohvitseriks. Enne vanemallohvitseri baaskur- susele astumist peab olema ajateenistuse jook- sul lõpetatud nooremallohvitseri baaskursus, läbitud teenistuspraktika allohvitserina ja sõl- mitud tegevteenistusleping. Kaadriallohvitseri baaskursus annab kutsekeskhariduse. Lahingu- kool asub Võru lähedal Meegomäel. 6 EESTI KAITSEJÕUDUDE STRUKTUUR JA ÜLESANDED Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused ja Balti Kaitsekolledz asuvad Tartus ühes hoones Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, kus koo- litatakse ohvitsere, on sõjaväeliselt korraldatud riigikaitseline kõrgkool. Sõjaväelise kõrgharidu- se I astme õppekava täies mahus täitmise korral