Kõrge tõusu ja mõõna tasemete vahet. On keskkonnasõbralik. Seadmed roostetavad kiiresti soolase vee tõttu. Tehniliselt on keeruline. 4. Geotermaalenergia Vaja vulkaanilisi alasid. Saab ühtlaselt varustada energiaga. Kasutamine on ebakindel.. Peaaegu kõik Maa energiaressursid sisaldavad päikeseenergiat kaudselt, kuid järjest enam hakkab inimene kasutama ka otsest päikeseenergiat. Päikeseenergia kasutamise miinus on see, et päikesepaneelides kasutatav mürgine kaadmiumsulfiid on keskkonnale kahjulik. Neis piirkondades, kus puhuvad tugevad tuuled (mere ääres, kõrgendikel), saab kasutada tuuleenergiat. Tuuleenergia puhul tuleb arvestada, et ka tuulistes kohtades ei puhu tuul kogu aeg piisava tugevusega ja tuulegeneraatorid muudavad maastiku looduslikku ilmet. Suurim ja seejuures keskkonnasõbralik energiapotentsiaal on ookeanides tõusu-mõõna- ja merelainete energial, mis oleksid küll väga stabiilsed, kuid vastavat tehnoloogiat alles töötatakse välja
eriklaasides jms (Karik ja Truus 2003). Olemas on ka kaadmiumhüdroksiid, mis tekib leeliste, sealhulgas ammoniaakhüdraadi ja orgaaniliste aluste toimel kaadmiumi-soolade lahustesse. Kaadmiumhüdroksiid laguneb temperatuuril üle 170 °C ja tekib kaadmiumoksiid, mis on tuntud kolmes kristallvormis. Ainet kasutatakse vooluallikate elektroodides, analüütilise reagendina ja teiste Cd-ühendite saamiseks (Karik ja Truus 2003). Peale kaadmiumoksiidi on tuntumad ka CdS ehk kaadmiumsulfiid, mis on värvuselt sidrunkollane kuni oranzpunane, CdSe kaadmiumseleniid (tumepunane) ja CdTe 6 kaadmiumtelluriid, mis on kas tumehalli või pruuni värvi. Neid saadakse lihtainete sulatamisel või reageerimisel gaasifaasis, vastavate vesinikkalkogeenide toimel Cd2+-soolade lahustesse ja teiste meetoditega. Eelpool nimetatud kolme ühendit kasutatakse päikesepatareide ja fotodioodide materjalina
) 2,0 mg kg-1 ./6/ Kaadmiumil ei ole teadaolevalt organismis mingit kasutusotstarvet. Kaadmiumi mürgisus võib osaliselt seonduda sellega, et aine kuulub elementide perioodilisuse tabelis samasse rühma nagu tsink, mis võib organisme eksitada nagu oleks tegemist kasuliku elemendiga. Ka mineraalides esineb kaadmium sageli koos tsingiga, seetõttu on kaadmium sattunud loodusse enamasti just tsingi tootmise käigus. Praegusel ajal kasutatakse kaadmiumi muu hulgas värvainetes (kaadmiumsulfiid on värvuselt kollast tooni) ja elektroonikas. Merekeskkonnas esineb kaadmium peamiselt lahustunud ioonidena või kloriidikompleksina, välja arvatud hapnikuvabad süvaveed, kus sulfiid muudab kaadmiumi kiiresti setteks. Kaadmium on üks kõige ohtlikumaid raskemetalle ja tema uurimine keskkonnas, sealhulgas Läänemeres on üheks prioriteediks keskkonnakaitses./33/ 2.1.3 Vask (Cu) CAS nr. (7440-50-8) Vask on kantud veekeskkonnale ohtlike ainete nimistusse kaks
annaabi.ee 
