........4 7Telefonis kuluv võimsus...........................................................................................5 8Telefonis kuluv võimsus...........................................................................................5 2 1 50m kaabli bittide arv Lähteülesanne: IEEE 802,3 (Ethranet) 10BASE-T kaablis on signaali levikiirus võrdne 70% valguse kiirusest. Maksimaalselt mitu bitti mahub 50 meetri pikkusesse kaablisse? Ehk mitmendat bitti hakkab kaabli ühes otsas asuv terminal edastama sellel hetkel, kui esimene edastatud bitt on jõudnud kaabi teise otsa? Lahenduskäik: Valguskiirus: 299 792 458 (m/s) Signaali veli kiirus: 70% valguse kiirusest Levikiirus kaablis = 299 792 458 (m/s) * 70% = 209 854 720,6 (m/s) Kaabli pikkus: 50 (m) Valguse levik 50m kaablis = 50 (m) / 209 854 720,6 (m/s) = 2,382 * 10 -7 (s) 10BASE-T kaabli kiirus: 10 mb/s
tarvitatavad – SB/DIF-optiline ühendus(kodu ja prof);Ühenduste vastupidavuse ja töökindluse erinevus(suurus, lukustus, suur kontaktpind) b. Kuidas toimib balansseeritud heliühendus ja mis on selle eelis balansseerimata heliühenduse ees? Balansseeritud heliühendus on ühendus, mille puhul sama helisignaal edastatakse kaabli kaudu kahte vastandfaasi, eeliseks on faaside vastuvõtvas pooles kokku pannes on võimalik kaablisse jõudnud müra jms eraldada. 14. Video monteerimine: a. Mis on video monteerimise eesmärk? Eemaldada üleliigne info ja tuua vaatajani info, mis on loogiline ja vigadeta.Jutustada lugu. b. Mis on enamlevinud üleminekud, mida kasutatakse monteerimisel? Lõige, sulatus- otse ühest pildist teise või läbi värvi c. Mis on 180 kraadi reegel ja kuidas see toimib? Kahe osapoole suhtlusel peavad jääma kaamerad ühele poolele ja teisele poole ei tohi
kahte prismast väljuvat kiirt? Võimaluse korral tee katse oma järelduse õigsuse kontrollimiseks. Valgusjuht Võib-olla oled kuulnud, et telefonikõnesid, raadiosaateid, telepilti – ühe- sõnaga infot – on võimalik edastada ka valguse abil. Uurime järgnevalt, kui- das valgussignaale saata sadade ja tuhandete kilomeetrite kaugusele, ilma, et need laiali hajuksid. Selleks suunatakse valgus nn optilisse kaablisse, mis sisaldab peenete val- gusjuhtide (tavaliselt klaaskiudude) kimpu. Valgusjuhi väliskiht peab olema selle keskosast optiliselt niipalju hõredam, et valgus peegelduks väliskihilt täielikult sisekihti tagasi. Joonisel on näha valgustit, kus valgus levib piki painduvaid valgusjuhte, väljudes vaid nende otstest. Valgusjuhina toimivad paljud läbipaistvad materjalid, näiteks jõhv („õnge- nöör“), loomade karvad
juhtmeni, maha võtma." Konkurentsiamet leiab samuti, et liinitrasside olukord (kogu Eestis) tuleb viia vastavusse eeskirjadega. Esmajärjekorras tuleb puhastada kõikide liinide, mis on tarbijate ainsaks toiteallikaks, trassid ulatuses, mis välistab puude kukkumise liinidele. Juhul kui esineb kohti, kus ei ole võimalik sätestatud nõudeid täita, siis need kohad ja nende liinide ulatus määratleda ning kavandada konkreetsed muud meetmed (näiteks liinide kaablisse viimine, reservliinide rajamine jm) tarbijatele vajaliku elektrivarustuskindluse tagamiseks ka nendes kohtades. Hetkel Elektrilevi OÜs käibel olev 0,4 20 kV võrgustandard (Lisa 1 ja 2) näeb üldistatult ette, et keskmine liinikoridori laius peab olema 7,5 meetrit. Kui laiendada liinikoridore 28,5 meetri võrra oleksid liinikoridorid nii laiad, et ükski puu teoreetiliselt liinide peale kukkuda ei saa. Elektrilevi
peaks olema levimistegur ja faasimodulaator voimeline tekitama lopmatult levimiskiirus V. palju eri faasiga Lainetakistus on liini siseneva valjundsignaale ,kuid kuna see on tehniliselt vaga elektromagnetlainele mojuv keerukas takistus kui see levib liinis. Lainetakistus soltub siis ongi digitaalsignaale PM 'ga parem primaarparameetritest ja kaablisse siseneva edastada ,kuna signaali digitaalsignaalil on loplikud ja fikseeritud sagedusest (induktiivtakistus ja mahtuvustakistus vaartused mida ei on ole lopmatult palju. Naiteks 4 biti edastamiseks on sagedusest soltuvad). vaja kahte Levimistegur on elektromagnetlaine energia ,mis erinevat faasinihet (naiteks 0deg ja 90deg) ja et kadude tottu
3) Kanalikiht Pakub teenust võrgukihi tasemele, formeerib kanalikihi paketi, tegeleb kanalikihi adreseerimisega, tegeleb vigade avastamisega, voo juhtimisega, kanali poole pöördumise korraldamisega. Selle ülesanne on läbi konkreetse kanali hostist ruuterisse, ruuterist ruuterisse, ruuterist ruuterisse jne kuni lõpuks ruuterist hosti infot liigutada. See tegeleb füüsiliselt signaalide edastusega alates sellest, kui signaal formeeritakse ja signaal võrgukaardi pealt välja läheb kas kaablisse või õhku. Kanalikiht on selleks, et transportida andmeid läbi konkreetse kanali. Kanalikihi standardid: 1) IEEE kanalikiht jagatakse kaheks a) LLC (loogiline kiht) 802.2 b) MAC (meediapöördus kiht) 2)Interneti mudel kaks kihti nii LLC kui MAC kokku pandud. Kanalikihi paketti nimetatakse kaadriteks. Kanalikiht on realiseeritud võrgukaardi peal. 4) Võrgupöörduskiht See on seotud sellega, kuidas me pöördume konkreetse kanali või võrgu poole
Erikujulisi klaaskiude kasutatakse lainejuhtides (fiiberoptilised kaablid). Iga kiud koosneb kahest osast: keskmine suurema murdumisnäitajaga osa ja välimine väiksema murdumisnäitajaga kiht (joon 8-21). Sellisel juhul toimub valguskiirte täielik sisepeegeldumine kahe kihi piirpinnalt ja kiired ei välju kiust. Küll toimub valguse intensiivsuse mõningane vähenemine (neeldumise tõttu) ja impulsside ajaline pikenemine. Kaabel koosneb kümnetest tuhandetest kiududest. Kaablisse suunatavad valgus-signaalid genereeritakse tavaliselt pooljuhtlaseri abil, kaablist väljuvate signaalide detektoriks on tavaliselt fotodiood (valgustundlik diood), mis muundab valgussignaalid elektrilisteks (joon 8-22). Veel mõnedest klaasisortidest. Värviline klaas saadakse järgmiste oksiidide abil: sinine; roheline; pruun; kollane. Ultraviolettkiirgust läbilaskev klaas on sulatatud kvarts. Karastatud klaas saadakse kiirel ja ühtlasel jahutamisel, tavaliselt külma õhu joas
· Kiudude arv on 96 · Kaabli läbimõõt on 14mm Joonis 3.5 Nuutstruktuuriline lintkaabel 25 3.1.3 Täiteained Valguskaablite tuum on täidetud enamasti kas täiterasvaga või geeliga kaablituuma ja kiudude kaitsmiseks niisuke ja vee eest. Samuti lahedas kihtstruktuuris sekundaarkatted on tavaliselt täidetud. Hästi täidetud kaablites ei ole veele kohta ja ehkki vett on sattunud kaablisse,siis selle edenemist pikisuunas on takistatud. Kaablites võib samuti kasutada paisuvaid linte. Need paisuvad märgudes ja takistavad vee pikisuunalist kulgemist. Neid kasutatakse tavaliselt sise/väliskaablites. 3.1.4 Tõmbe- ja tugevnduselemendid Valguskaabli struktuur peab olema selline.et paigaldus ja ka kasutuse ajal selle kiududele ei mõju mehhaanilised koormused, mis mõjutavad nende edastamise omadusi või lühendavad eluiga.
annaabi.ee 
