liinikoridori võimalikkusest Kaitsevöönd ala, millel tehnovõrkude ohtlikkusest ja kaitsevajadusest tulenevalt kitsendatakse kinnistu valdaja tegevust.(alla 1 kV liini kaitsevöönd 2m mõlemale poole liini telge) Liinikoridor Muudest rajatistes ja looduslikest takistustest vaba ruum, millega on normaalolukorras tagatud liini puutumatus ja ohutus. Liinikoridori laiuse määravad lubatud vahekaugused hoonetest, puudest ja tehnorajatistest Kaabelliine kasutatakse : · Tihedasti asustatud linnarajoonides · Mujal, kus ei ole võimalik ohuliine rajada Kaablite isolatsioon Alumiinium ja vasksoonelised kaablid on kaetud: · Ekstrudeeritud polüvinüülkloriidiga (PVC) · Polüeteeniga (PE.PEX,PEH,XLPE) AMCMK kolme faasiga L1 L2 L3 AXMK (alumiinium) ühesooneline KAABEL mitte juhe XMK (vask) ühesooneline kaabel Kaablite ristlõigete skaala mm2 4x16 4x25 4x35 4x50 4x70 4x95 4x120 4x150 4x185 4x240 1x300 1x500 1x800
· Materjal: · Vask hea materjal, aga kallis · Alumiinium vasest kehvem, odavam · Alumiiniumi sulamid ja teras põhiliselt terasega tugevdatud alumiinium · Peavad olema hea elektrijuhtivusega, suure mehhaanilise tugevusega, vastupidav keemilisele toimele ning soodsa hinnaga. · Konstruktsioonilt köisjuhtmed traatidest kihiti kokkukeeratud 37. Millest koosnevad maakaablid ning millisel juhul kasutatakse kaabelliine õhuliini asemel? · Konstruktsioon kaablisoon, selle isolatsioon, vööisolatsioon, täidis, kaitsesoomused · Kasutusel linnades, tehaste ja energeetikaobjektide territooriumil · Eelised: *Nõuavad vähem ruumi *Välismõjude eest paremini kaitstud *Töökindlamad *Ohutumad 38. Millisest võivad olla valmistatud elektriliini isolaatorid ning millist tüüpi isolaatoreid tead? · Materjal · Portselan · Klaas puruneb kergemini
b) Joonis 5.19 Paljasjuhtmetega (a) ja isoleerjuhtmetega (b) keskpingeõhuliini liinikoridorid 5.2.2 Kaabelliinid Õhuliinide kõrval kantakse elektrit üle ka kaabelliinidega. Maakaabelliinide töökindluse tase on tunduvalt kõrgem kui tavalistel õhuliinidel. Nad nõuavad vähem ruumi, on välismõjude eest paremini kaitstud ning ohutumad. Teisalt on kaabelliinid aga kallimad ja nende remont aeganõudvam. Kaabelliine rajatakse peamiselt linnades ja muudes tiheda asustusega piirkondades, kus see on sageli ainuvõimalik lahendus. Tavaliselt mõeldakse kaabelliinide all elektriliine, mis paiknevad maa all. Kaabelliinid võivad aga asuda ka hoonete sees, väljas, vees, õhus jm. Kaablite konstruktsioon on suhteliselt keerukas, sõltudes nimipingest, soonte arvust, materjalist ning töötingimustest. Kaablisooned, üks või mitu, paiknevad mantli sees, mis on ette nähtud
Seda lainet moduleeritakse ülekantavate helisagedusvõnkumistega. Väga kõrge kandesageduse (f = 1012...1013 Hz) tõttu mahub ühele valguskaablile sadu tuhandeid sidekanaleid (sagedusvahemikke laiusega 4 kHz). Tänapäeval kasutatakse ka üha rohkem mobiiltelefone, mis koosnevad piiratud tegevusraadiusega (kuni 30 km) raadiosaatjast ja vastuvõtjast. Mobiiltelefonist läheb kõne raadiolainete vahendusel lähimasse tugijaama ning sealt mööda kaabelliine edasi. 18
ELEKTRIVÕRKUDE PROJEKTEERIMINE 20 Joonis illustreerib ka asjaolu, et planeerimisülesande ajalise horisondi kauge- nemisel suureneb info määramatuse aste ja väheneb ülesande lahendamise täpsus. Elektrivõrgu arengu planeerimine peab lähtuma olemasolevast olukorrast ja andma vastuse järgmistele küsimustele: • millal peab võrku laiendama või rekonstrueerima? • milliseid objekte (alajaamu, õhu- või kaabelliine vms) tuleb rajada või re- konstrueerida? • kus peaksid uued objektid paiknema? • milline on objektide optimaalne suurus? Elektrisüsteemides eristatakse süsteemivõrke, ülekandevõrke ja jaotusvõr- ke, mille arengu planeerimist vaadeldakse reeglina eraldi ülesannetena. Ülekandevõrk – see on elektrivõrk suurte elektrienergiakoguste edastamiseks elektrijaamadest tarbimispiirkondadesse. Eestis ühtivad süsteemi- ja ülekandevõrk praktiliselt põhivõrguga, mis Ener-
Väga kõrge kandesageduse (f = 1012...1013 Hz) tõttu mahub ühele valguskaablile sadu tuhandeid sidekanaleid 78 (sagedusvahemikke laiusega 4 kHz). Tänapäeval kasutatakse ka üha rohkem mobiil- telefone, mis koosnevad piiratud tegevusraadiusega (kuni 30 km) raadiosaatjast ja vastuvõtjast. Mobiiltelefonist läheb kõne raadiolainete vahendusel lähimasse tugijaama ning sealt mööda kaabelliine edasi. 10.2.3. Valguslained Kui räägitakse valguslainest, siis mõeldakse elektromagnetlainet, milles magnetväli on ära jäetud. Räägitakse E vektorist kui valgusvektorist. Põhjendus: muidu on raske laineid ette kujutada ja kasutada nende graafilisi liitmisi ja lahutamisi. Seda enam, et valgusaistingu tekitab just elektriväli, mõjudes retseptorites olevatele elektronidele. Valguslainet iseloomustatakse juba elektromagnetlaine kirjeldamisel tuttavate suurustega
annaabi.ee 
