JÕUTÕSTMINE Jõutõstmine Jõutõstmine on spordiala, mis koosneb kolmest alast: Kükkimine Lamades surumine Jõutõmme Kükk Kükkimisel võetakse esmalt kang pukkidelt turjale ja fikseeritakse algasend (põlved ja keha sirge). Pärast peakohtuniku märguannet laskutakse nii sügavale kükki, et reite ülapind on puusaliigese kohalt madalamal põlvede ülapinnast. Pärast õige kükisügavuse saavutamist tõustakse üles fikseeritud algasendisse. Lamades surumine
Hariduskäik: 2008-2011 Tartu Ülikool, Magistriõpe, majandusteadus 2003-2008 Tallinna tehnikaülikool 1992-2003 Tartu Mart Reiniku Gümnaasium Teeninduskäik: Jaanuar 2008- Kohvik Armastus, Müügijuht August 2005-2008 Kohvik Armastus, Teenindaja Võõrkeelteoskus: eesti keel - emakeel vene keel - hea kõnes ja kirjas inglise keel - hea kõnes ja kirjas Huvialad: Sport (jõutõstmine, lumelaud), reisimine, loodus Autojuhiload: B-kategooria (alates 2004) Soovitajad: Urve Kullak, OÜ Kohvik Armastus juhataja, 51525354
7. Kohtunikud. Võistlejate tõstete määruspärasust hindavad 3 kohtunikku, kes tõste õigel sooritamisel annavad märku valge tulega aga mittemääruspäraselt sooritatud tõstel punase tulega (n.: 2 valget ja 1 punane tuli tõste loeb). JÕUTÕSTMINE (POWERLIFTING). A. Rahvusvaheline Jõutõsteliit (the International Powerlifting Federation IPF) tunnustab järgmisi tõstmisviise: B. Kükk C. Lamades surumine D. Jõutõstmine E. Summa Eesti Jõutõsteliit (EJTL) järgib IPF reegleid. Jõutõstmises toimuvad Euroopa ja Maailmameistrivõistlused. Eraldi peetakse samuti tiitlivõistlusi lamades surumises. NB! Täpsemat informatsiooni võistlusmääruste, võistluste kohta leiate lulturismi ja jõutõstmise koduleheküljelt www.amazon.ee KULTURISMIS e. ATLEETVÕIMLEMISES järgib Eesti Kulturismi ja Fitnessi Liit (EKFL) International Federation Bodybuilding (IFBB) võistlusmäärusi
spordisõpradele välja. Ometi spordiväljaku jaoks meie koolil ruumi ju on, ainult et rahast tuleb puudust. Kindlasti meeldiks paljudele jõualade harrastajatele, kui koolis oleks ka korralik jõusaal, kus õpilased saaksid oma tervist ja lihaseid tugevdada. Õpetaja saaks õigesti näidata, kuidas harjutused käivad, ilma et keegi hiljem end kas siis koolis või siis väljapool kooli valesti tehtud harjutste tõttu end vigastama peaksid. Koolid saaksid siis läbi viia erinevaid võistlusi: jõutõstmine, rinnaltsurumine ja muud taolisi võistluseid. Kindlasti võiks koolil olla ka korralik konverentsiruum, kus saaks korraldada väitlemisi, debatte, õppenõukogu, koosolekuid ning konverentse. Konverentsiruumis peaks olema kindlasti paar telekat, et saaks teistele näidata vajalikku infot, arvutid, igasugune tehnika, ümarlaud ja ka mugavad toolid, et õpilased ei väsiks ära ja, et neil seljavalusid ei tekiks. Ka konverentsiruumi saaks
väike, vastupidi, jõutreening aitab vältida traumasid. Enamus sporditraumasid on seotud liigeste ja kõõluste vigastamisega. Õigesti planeeritud treeningkoormuste järkjärguline tõstmine viib liigeste ja kõõluste tugevnemisele. Kokkuvõttes võimaldab see sportlastel paremini toime tulla treeningu ja võistluspingega. Jõutreening tagab tugeva baasi sportliku ettevalmistumise. Paljud inimesed arvavad, et mahukas jõutreening on vajalik nn jõualadel (tõstmine, jõutõstmine, kulturism). Viimaste aastakümnete spordipraktika on tõestanud aga vastupidist, et paljud sportlased on oma spordimeisterlikkuse taset tõstnud just tänu jõutreeningule, võrreldes nendega, kes treenisid kitsalt spetsialiseeritult oma spordialal. Tänapäeval on jõutreening kehalise ettevalmistumise lahutamatu osa enamikel spordialadel (sportmängud, kergejõustik, kahevõitlus jt). Suhtumine jõutreeningusse on kardinaalselt muutunud. On saadud aru, et ei saa näidata kõrgeid
annaabi.ee 
