Johann Voldemar Jannsen Tartu 2008 ÜLESKASVAMINE Johann Voldemar Jannsen sündis 16. mail 1819 Vana-Vändra vallas mõisa vesiveskis möldri pojana. Jannsen saadeti karjaseks ümbruskonna taludesse peale seda kui tema isa 1826.a. suri. Alghariduse sai JVJ Vändra kihelkonnakoolis, mille lõpetamise järel täiendas end Vändra pastori Carl Körberi juures. Just tema soovitas Jannsenil õppida köstriks. TÖÖ Ta töötas esialgu köstri, koolmeistrina ja õpetajana. Alates 1838.a. töötas Jannsen Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis koolmeistrina kuni 1850.a. kolis Pärnusse kus töötas kuni 1863. aastani Pärnu Ülejõe vallakooli õpetajana. Köstriameti kõrvalt andis Jannsen välja eestikeelset
Aleksandrikooli (nimetus tuleneb tsaar Aleksander II nimest). Rahvusliku liikumise algust seostatakse tihti JOHAN VOLDEMAR JANNSENI (1919-1890) tegevusega. Sündis Vändras möldri pojana, sai oma aja kohta üsna hea hariduse ning hakkas tegutsema esialgu Vändra köstrina. 1857. a alustas tema toimetusel ilmumist "Perno Postimees"- esimene perioodiliselt ilmuv eestikeelne ajaleht. Esimeses numbris võttis kasutusele mõiste "eesti" senise "maarahva" asemel. JVJ lootis eestlaste rahumeelsele arengule, kokkuleppele sakslastega. Ärgitas oma kirjatöödes talusid ostma, tutvustas moodsat põlluharimist, avaldas rahvalikke jutte ja luuletusi, propageeris haridust jne. 1864 jätkas ajalehe väljaandmist Tartus "Eesti Postimehe" nime all. Lehe kaastööliste seas olid ülekaalus Lõuna-Eesti kooliõpetajad ja taluperemehed. Esimesed kirjutised avaldasid Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson. 1865
1864 paalvekirajde aktsioon + A. Petersoon, Johann Köler 1857.astal ,,Perno Postimees" + Johan Voldemar Jannsen (1919-1890) tegevusega. Sündis Vändras möldri pojana, sai hea hariduse ning hakkas tegutsema Vändra köstrina. 1857. a alustas "Perno Postimees"- esimene perioodiliselt ilmuv eestikeelne ajaleht. Esimeses numbris võttis kasutusele mõiste "eesti" senise "maarahva" asemel. JVJ lootis eestlaste rahumeelsele arengule, kokkuleppele sakslastega, ärgitas oma kirjatöödes talusid ostma, tutvustas moodsat põlluharimist, avaldas rahvalikke jutte ja luuletusi, propageeris haridust jne. 1864 jätkas ajalehe väljaandmist Tartus "Eesti Postimehe" nime all. Lehe kaastööliste seas olid ülekaalus Lõuna-Eesti kooliõpetajad ja taluperemehed. Esimesed kirjutised avaldasid Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson.
annaabi.ee 
