novembril 2011. Teise toru ehitus algas maiss 2011 ning peaks valmima 2012. Rootsi majandusvööndis Gotlandi lähedal on kavas rajada kompressorjaam, mille vastu on teravalt võtnud sõna Rootsi peaminister Göran Persson ja ka Rootsi üldsus. Gaasijuhtme kasutusajaks on kavandatud 50 aastat. Maagaasivarud, millega torujuhe täita kavatsetakse paiknevad Jamali poolsaarel, Tjumeni piirkonnas, Ob-Tazi lahes ja Stokmani gaasiväljal. Põhiliseks gaasimaardlaks on kavandatud Juzno Russkoje. 1100 ruutkilomeetri suurune Juzno Russkoje maardla asub Venemaal Jamal Nenetsi Krasnosekupski piirkonnas Lääne-Siberis ning seal on enam kui 1000 miljardi kuupmeetrine tõendatud gaasivaru. Vaatlejad nägid Põhja-Euroopa gaasijuhtmes Venemaa poliitilist käiku, mille eesmärk on vabaneda maagaasi transiidist Ukraina, Valgevene, Poola ja teiste maade kaudu ning suunata gaas otse Saksamaale. Mööda merepõhja kulgev torujuhe on küll kallim, kuid võimaldab Venemaal peatada
Ohhoota ja Jaapani mere piirile suubub Amuur, Kui see maha arvata, siis ei suubu Ohhoota merre suuri jõgesid. Kõige suurematena võib mainida kirdesoppi suubuvat Penzina jõge, läänesoppi suubuvat Uda jõge, Kamtsatkal olevat Bolsaja jõge, Korjakkias olevat Pustaja jõge ja merele nime andnud Ohhoota jõge mere põhjakaldal. Ohhoota mere kaldal, kui Sahhalin maha arvata, on vähe suuri asulaid: ainus üle 10 000 elanikuga asula on Magadan. Sahhalinil on selliseid veel 6, neist suurim on Juzno-Sahhalinsk. Kamtsatka rannikuvetes ning põhja- ja lääneosas leidub rikkalikult planktonit. Seetõttu on Ohhoota meri väga kalarikas. Palju on ka merelinde näiteks hiid- merikotkaid ja hall- ja gröönivaalu ja ka merilõvisid. Tööstuslik kalapüük keskendub vaikse ookeani mintaile, lõhele, lestale, heeringale,sardiinile, sairale, tursale, moivale krabidele ja krevettidele. Merepõhjas leidub hinnanguliselt 1 200 000 000 tonni naftat ja 1 500 000 000 kuupmeetrit maagaasi
paigaldamist osaliselt Eesti majandusvööndisse. Gaasijuhe saab koosnema kahest paralleelselst torust, mille kummagi võimsus on 27,5 miljardit kuupmeetrit aastas ehk 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. See suudab rahuldada ära enam kui 25 miljonit majapidamist. Tööeaks on kavandatud 50 aastat. Projekt ei näe ette ka seda, et ühendus rajataks ka Läänemereäärsetesse riikidesse. (The Pipeline 2008) Suurt gaasijuhet hakkab varustama mitte veel töösse rakendatud Juzno-Russkoje ja Stokmanovskoje gaasimaardlad, mis kuuluvad Gazpromile ja tema tütarfirmale Severneftegazprom, milles osalused on antud BASF ja E.ON-le. Maardlate plaanitud tootmisvõimsus on 25 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Nende kasutamiseks tuleb rajada ka maapealne juhe Viiburi lähistele Portovaja laheni.(Pipeline Route, 2008) Kogu projekt on läbimõeldud ja hästi planeeritud, kuid Eesti riigipeadele millegi pärast ei
oskasid kõiksugu asju. Küüditatuid võtsid vastu kolhooside esimehed. Meid võttis endale "Molotovi" kolhoosi esimees. Mäletan, et hiljem tahtis ta naine mind lapsendada, sest tal endal ei olnud lapsi. Meid viidi Omskis kultuurimajja. Sealt edasi sõideti veel lahtises veokis 240 km. Mäletan, et mul oli kõht lahti ja seal ei olnud väljakäiku. Sihtpunkt oli Serlatski rajoon Juzno- Podolsk´i küla. Me olime väsinud, nälginud, kurnatud. Toiduvarud said ruttu otsa. Elama pandi muldonni, kolm peret kokku. Onn oli mätastest, põrand oli lehmasõnnikust, kus muld oli all. Seal oli ka ahi, millega sai kütta. Seal oli ka lattidest tehtud voodeid, kuid tavaliselt magati ahju peal. Onnis oli nii kaua soe, kui ahi küdes. Selles onnis oli kaks ruumi: esik ja tuba. Minu ema läks karjalauta tööle
annaabi.ee 
