350 juustusorti ning Prantsusmaalt lisandub samapalju. 2.2 Juustu tööstuslik tootmine Juustu tööstuslik tootmine on maailmas võrdlemisi uus nähtus. Esimesed tööstuslikud juustumeiereid tekkisid Ameerika Ühendriikides 1850-ndatel ja Inglismaal 1870- ndatel aastatel. Ligikaudu samal perioodil asutati neid ka teistesse Euroopa maadesse. Kuni 19. sajandi keskpaigani valmistati juustu piimakarjataludes, seal, kus toodeti ka juustu toorainet piima. Millal esmased juustuvalmistamise oskused tekkisid, polegi täpselt teada. Kuna aga juustu on toiduainena alati väga hinnatud, siis on ka need oskused arenenud ja täienenud pidevalt. Tänapäeval on oskusteabe areng tihedalt seotud teaduse ja tehnika progressiga, mis loob suurepärased võimalused selle tootegrupi edasise populaarsuse kasvuks 2.3 Juustutootmine Eestis Eestis asutati juustu tootma juba Vene Impeeriumi kuulumise ajal. Venemaa
Valisin uurimusprotsessiks juustu tootmine. Oma töös ma vaatlen juustu tootmise tehnoloogiat, mis on erinevad sõltuvalt juustude liigitamisest, piima eeltöötlusest, juustu tootmise põhifaasidest, konsentreerimisest, juuretisest, valmimisest ja vaatlesin veel millised mikroobid ja ensüümid kasutatakse juustu käärimisel. Piima eeltöötlusel kirjeldan millistest operatsioonidest koosneb see protsess. Hea ettekujutus juustutootmise põhifaasidest annab joones 5 ”Juustuvalmistamise üldskeem”. Veel oma töös tutvustan teid, kuidas toimub kalgendi töötlus, piimakalgenditöötluse operatsioonid ja parametrid, juustutoorikute pressimine, mikroobidest juustumassi sattuvad ained ja nende elutegevust mõjutavad tegurid. Kirjeldan ensüümi toime skeem, juustus toimuvate käärimiste ja juustu valmimise skeem ning lõpuks jutustan, millised mikroobirühmad osalevad juustude valmimisel. Kõige rohkem on piimas vett (lehmapiimas on keskmiselt 87%)
Kitsekasvatuse arengut piiravaks teguriks on olnud riigipoolsete finantseeringute ja toetuste vähesus. ELaS on aidanud kitsekasvatajaid aretuse probleemide lahendamisel lammaste aretuseks ettenähtud rahade arvelt, kuid see töö ei ole olnud piisav. Alles 1998.a sai Eesti kitsekasvatus esmakordselt riigipoolset toetust Põllumajandusministeeriumi nõuande arendamise konkursi raames, mille vahenditest nõustati kitsekasvatajaid juustuvalmistamise ja kitsede pidamise alal, loodi kitsekasvatuse arengukava ning koostati kitsede algarvestusvormid jõudluse ja põlvnemise ülesmärkimiseks. Jõudluskontrollikeskuse poolt on koostatud kitsede jõudluskontrolli pidamise programm. Söötmisnormid Eestis on kitsede üldine arvukus väike ja nende söötmisalaste küsimustega pole senini tõsiselt tegeldud. Viimase kümne aasta jooksul on kitsede arv ligikaudu kahekordistunud ning väikefarmide kõrvale on tekkinud ka suuremaid
Sissejuhatus Juustu tööstuslik tootmine on maailmas võrdlemisi uu nähtus. Esimesed tööstuslikud juustumeiereid tekkisid Ameerika Ühendriikides 1851. Ja Inglismaal 1870. aastal. Ligikaudu samal perioodil asutati neid ka teistesse Euroopa maadesse. Kuni 19. Sajandi keskpaigani valmistati juustu piimakarjataludes, seal, kus toodeti ka juustu toorainet piima. Millal esmased juustuvalmistamise oskused tekkisid, polegi täpselt teada. Kuna aga juustu on toiduainena alati väga hinnatud, siis on ka need oskused arenenud ja täienenud pidevalt. Tänapäeval on oskusteabe areng tiheldalt seotud teaduse ja tehnika progressiga, mis loob suurepärased võimalused selle tootegrupi edasise populaarsuse kasvuks.(Poikalainen, V. Juustutehnoloogia.Tartu: FIE Väino Poikalainen, 2004. 9 lk.)
annaabi.ee 
