Tänapäeval on oskusteabe areng tihedalt seotud teaduse ja tehnika progressiga, mis loob suurepärased võimalused selle tootegrupi edasise populaarsuse kasvuks 2.3 Juustutootmine Eestis Eestis asutati juustu tootma juba Vene Impeeriumi kuulumise ajal. Venemaa juustuvalmistamisele panid aluse sissetoodud tehnoloogia ja välismaisete juustumeistrite abil. Esimesena kutsus meistreid Venemaale tsaar Peeter I. Esimene suurem juustutootmisele spetsialiseerunud ettevõte alustas oma tegevust 1795. aastal Tveri kubermangus. Juustu toodeti peamiselt mõisates, kust seda müüdi suurematesse linnadesse. Eestis toimis analoogne süsteem. Siingi tehti juustutootmisega algust mõisates välismaiste juustumeistrite abil. Kõige enam valmistati siis Sveitsi juustu, mida müüdi ka Peterburgi. Esimese maailamsõja eeel ja järel suurenes huvi piimatöölemise vastu ka eestlastest talunike hulgas
Inglismaal 1870-ndatel aastatel. Ligikaudu samal perioodil asutati tööstusi ka teistesse Euroopa maadesse.(http://valgamaa.kok.ee/oppe/2009_juust/juustu_ajalugu.html) Juustutootmisest Eestis Eestis asutati juustu tootma sel ajal kui kuuluti Vene Impeeriumisse. Venemaa juustuvalmistamisele panid alus sissetoodud tehnoloogia ja välismaitse juustumeistrite abil. Esimesena kutsus meistreid Venemaale tsaar Peeter I. Esimene suurem juustutootmisele spetsialiseerunud ettevõte alustas oma tegevust 1795. Aastal Tveri kubermangus. Juustu toodeti peamiselt mõisates, kust seda müüdi suurematesse linnadesse. Eestis toimis analoogne süsteem. Siingi tehti juustutootmisega algust mõisates välismaiste juustumeistrite abil. Kõige enam valmistati siis Sveitsi juustu, mida müüdi ka Peterburgi. Esimese maailamsõja eeel ja järel suurenes huvi piimatöölemise vastu ka eestlastest talunike hulgas. Peagi asutati
Muraka hinnangul on Eestis Euroopa Liidu toetuste abil tehtud palju investeeringuid piimafarmidesse, seevastu piimatööstuste toetamine on olnud tagasihoidlik. „Meil on maailma tipptasemel farmid, aga piimanduses peavad olema tugevad nii esmatootmine kui töötlemine, sest need sõltuvad teineteisest väga palju,“ tõdeb Murakas. E-Piim ja Saarema piimaühistu peavad praegu plaani rajada Eestisse uus kõrgtehnoloogiline ekspordile orienteeritud piimatööstus, mis keskenduks põhiliselt juustutootmisele ja vadaku väärindamisele. Samas tunnistab Murakas, et ühelgi Eesti piimatööstusel ei ole sellist finantsvõimekust, et üksnes omavahendite ja pangalaenuga valmis ehitada täiesti uus ja kaasaegne tööstus, mis oleks tõeliseks läbimurdeks nii tehnoloogiliselt kui mahuliselt ja tõstaks Eesti piimandussektori uuele kvaliteeditasemele, millega omakorda kaasneks suurem kriisidele vastupanu võime. (Raudla 2014)
annaabi.ee 
