8°C. Valmistatakse ka mitmesuguseid jogurtitooteid. 1. Jogurtijäätis, mis saadakse jogurti vahustamisel ja seejärel külmutamisel. 2. Jogurtimargariin on mahedamaitseline ja mõõdukalt energiarikas, kuid suhteliselt valguvaene toode. Sisaldab kõiki margariinidele iseloomulikke koostisosi ning lisandina jogurtit. Juust Maailma suurimas juustusõbrad on kreeklased, kes söövad igaüks 22 kg juust aastas. Eestis on juustutootmine üsna vana traditsioon, alates 19. sajandi keskelt. Maailmas tuntakse üle 4000 juustusordi. Eesti juustu top: 1. Hollandi kerajuust; 2. Hollandi juus; 3. Eesti juust; 4. Atleet; 5. Marta juust; 6. Vene juust; 7. Delikatessjuust; 8. Lahe juust; 9. Mozzarella; 10. Ahja toorjuust. Juust on valmistatud piimast, kooritud, piimast, koorest, petist või nende segust. Juustu valmistatakse: 1. lehmapiimast; 2. lambapiimast; 3. kitsepiimast.
Kuni 19. sajandi keskpaigani valmistati juustu piimakarjataludes, seal, kus toodeti ka juustu toorainet piima. Millal esmased juustuvalmistamise oskused tekkisid, polegi täpselt teada. Kuna aga juustu on toiduainena alati väga hinnatud, siis on ka need oskused arenenud ja täienenud pidevalt. Tänapäeval on oskusteabe areng tihedalt seotud teaduse ja tehnika progressiga, mis loob suurepärased võimalused selle tootegrupi edasise populaarsuse kasvuks 2.3 Juustutootmine Eestis Eestis asutati juustu tootma juba Vene Impeeriumi kuulumise ajal. Venemaa juustuvalmistamisele panid aluse sissetoodud tehnoloogia ja välismaisete juustumeistrite abil. Esimesena kutsus meistreid Venemaale tsaar Peeter I. Esimene suurem juustutootmisele spetsialiseerunud ettevõte alustas oma tegevust 1795. aastal Tveri kubermangus. Juustu toodeti peamiselt mõisates, kust seda müüdi suurematesse linnadesse. Eestis toimis analoogne süsteem
Svecia juustuklassi. Pärast tootmise lõpetamist Paides, meil Sveitsi tüüpi juustu ei tehta. Eesti juustude nomenklatuuri mitmekesistas mõni aeg tagasi veel Pikantne juust, mis valmib osaliselt limabakterite toimel. .(Poikalainen, V. Juustutehnoloogia.Tartu: FIE Väino Poikalainen, 2004. 18 lk.) Sortimendi laiendamist takistavad ebakindel majandus, oskusteabe vähesus ja vastavate toorarendusvõimaluste puudumine. Taasiseseisvuva Eesti juustutootmine hakkas jõudsasti arenema 1990. Aastate algul, mil toodangu maht kokku moodustas 13922 tonni. Hiljem, 1990. Aastate lõpus tekkis tagasiminek seoses piimatootmise madalseisu ja turustamisraskustega. Nüüdseks ollakse taas jõudmas omaaegse tootmistaseme lähedale: 1987. Aastal valmistati juustu umbes 10,3 tuhat tonni, 1998. Aastal 10,7 tuhat tonni jne. Tootmist on elavdanud Euroopa Liidu turu avanemine eesti piimatoodetele. .(Poikalainen, V. Juustutehnoloogia
pehmete hallitus- või soolveejuustude puhul. Eksisteerib ka selliseid juuste, mille valmistamisel tuleb kasutada eritöötlust või selle võtteid. [12] Mitmekesisule vaatamata saab juustutootmist käsitleda suhteliselt universaalse tehnoloogiliste põhioperatsioonide reana, millest mõnede operatsioonide ärajätmise või täiendava lisamisega on võimalik kirjeldada enamiku juustude valmistamist. Kõige üldisemas plaanis koosneb juustutootmine kahest põhifaasist: 1) Piimavalgu ja –rasva kontsentreerimisest, 2) Juustu valmimisest ehk fermentatsioonist, mille käigus piimasuhkur muundatakse piimhappeks jt käärimisproduktideks ning toimub valkude ja vähemal määral ka rasvade lõhustumine ehk hüdrolüüs. Kummaski tootmise põhifaasis mõjutatakse töödeldavat tooret mehaaniliselt, soojuslikult, mitmesuguste preparaatide lisamisega jms (joonis 4)
annaabi.ee 
