laagerdatud üsna kaua ja väga niiskes ruumis. Kahvatukollase värvusega. Juust võib olla nii vahaga kaetud kui vahata. Cheddar Cantal Gouda Edam Fontina Monterey Jack Kõva juust Kõik kõvad juustud ei pruugi olla kõva koorikuga. Mõnikord on koorikut pestud ja kaabitud, et parandada juustu laagerdumist. Laagerdumine kestab 4–12 kuud. Mõnel puhul tekib juustu sisse süsihappegaas, mis koguneb mullikesteks ja moodustab juustuauke. Kõva juustu ratas võib kaaluda kuni 130 kilogrammi Emmental Gruyère Parmesan Raclette Beaufort Romano Sinihallitusjuust Seda juustu ei kuumutata ega pressita. Vaar lõigatakse väiksemateks tükkideks, vormitakse, nõrutatakse, soolatakse ja külvatakse hallitusseen. Nõeltega süstitakse juustu sisse hapnik, et juba varem juustu sisse pandud hallituskultuur seal arenema hakkaks. Seeneniidistik hakkab arenema seespoolt väljapoole.
See annab juustule kergelt kummise struktuuri. Poolkõva juust Kuumutamata pressitud juust, Gouda mida on laagerdatud üsna kaua Edam ja väga niiskes ruumis. Enamasti on need juustud kahvatukollase värvusega. Juust võib olla nii vahaga kaetud kui vahata. Kõva juust Vaari kuumutatakse vähemalt Emmental tund. Parmesan Laagerdumine kestab 412 kuud. Mõnel puhul tekib juustu sisse süsihappegaas, mis koguneb mullikesteks ja moodustab juustuauke. Kõva juustu ratas võib kaaluda kuni 130 Sinihallitus juust Seda juustu ei kuumutata ega Rokfoor ehk Roquefort pressita. Bleu de Bresse Vaar lõigatakse väiksemateks tükkideks, vormitakse, nõrutatakse, soolatakse ja külvatakse hallitusseened. Nõeltega süstitakse juustu sisse hapnik, et juba varem juustu sisse pandud hallituskultuur seal arenema hakkaks. Seeneniidistik hakkab arenema seespoolt väljaspoole. Juustu valmistamise põhiprotsess
Inimese nahal on palju Micrococcus luteust, M. agilist, M. variansi, M. roseust. · Mikrokokid moodustavad kuni 20% nahapinna aeroobsest mikrofloorast. · M. roseusel on roosakad kolooniad. M. luteusel on uuritud väga põhjalikult membraane. M. lysodeiticus tema vana nimi. Ka Fleming testis tema peal oma lüsotsüümi. Perekond Propionibacterium · Orla-Jensen ja von Freudenreich olid 1906. a. esimesed, kes uurisid Shvetsi (Emmentali) juustus juustuauke tekitavaid baktereid. Juustuaugud tekivad piimhappe propioonhappeks kääritamise käigus tekkivast CO2-st. · Nime Propionibacterium pani ette Orla-Jensen. Bakterid osalevad juustu valmimises- kääritavad laktaadi propionaadiks ja atsetaadiks. Neid on kasutataud ka vitamiini B12 tootmiseks. · Propioonhapebakterid on väga levinud ka inimese nahal. Naha propioonhapebakterid:
harva, mullas ja veel pole neid kunagi. propioonhappebakterid on mikroaerotolerantsed anaeroobid. Suudavad kasvada suhteliselt vaesel söötmel. Osa fikseerib ka N2. Mikrobioloogiatööstuses kasutatakse neid vitamiin B12 tootmiseks. Selle vitamiini puudusel tekib aneemia ja närvisüsteemi haigused. Shveitsi juust - Propioonhappebaktereid kääritavad juuretise piimhappebakterite poolt moodustatud piimhapet atsetaadiks ja propionaadiks, käärimisel moodustub ja juustuauke tekitav CO 2. Teistesse juustudesse satub neid alati laabist. Laapi valmistatakse vasikamagudest ja seal on alati eluvõimelisi propioonhappebaktereid. Propioonhappebakteritel on suhkrute kääritamise aluseks glükolüüsirada. Peale suhkrute kääritavad nad ka glütserooli, malaati ja laktaati. Produktideks on propioonhape, atsetaat ja CO 2. Laktaadi kääritamine propioonhappeks ja atsetaadiks: CO 2 fikseerimine CO2 fikseerimine toimub püruvaadi karboksüülimisel oksaalatsetaadiks.
annaabi.ee 
