Kampsun oli suhteliselt lühike, vaevalt vööd kattev, voodrita, allääres värvel, hõlmad kinnitati viie vaskhaagiga. Põll oli saartel nii naistel kui täiskasvanud neidudel piduliku ülikonna täienduseks. Karjas olid pidulikud põlled linasest kangast ja pilutikandiga, pikad ja kitsad. Põllealase iseloomulikuks kaunistuseks on volangid, mõnikord ka pitsiread. Hiljem asendasid sitsipõlled labase. Peakatted. Vanem, kõrvuni lõigatud juustemood püsis IdaSaaremaal 19. sajandi keskpaigani. Tüdrukud ehtisid oma juukseid peapaelaga, need olid umbes 23 cm laiused linasele põhjale korjatud värviliste villaste kirjadega. Karjast on andmeid ka kudruste ja piiprellidega kaunistatud punaste ja mustade kalevist peapaelte kohta. Tavaline 19. sajandi abielunaiste peakate oli tanu. Tanu moodustati ühest piklikust riidetükist. Põiksuunas kokkumurtud riidetüki
18.19. sajandi kirjamehed on üksmeelselt maininud, et eesti mehed lasevad nii oma juuksed kui ka habeme pikaks kasvada ning olevat seetõttu "metsiku" ja "kohutava" välimusega. Selle poolest erinenud nad nii venelastest kui ka lätlastest. Kuna on teateid ka sellest, et poistel ehk abiellumata meestel habet ei olnud ning nende juuksed ulatusid umbes kaelani nagu tütarlastelgi, on pikad juuksed ja habe olnud ilmselt abielumehe tunnuseks. Võib arvata, et selline juustemood meestel, nagu ka abielulisuse eristamine, ulatub tagasi muinasaega. Kas meil on kunagi tehtud vahet ka poiste ja meeste rõivastuses, nagu näiteks Skandinaavias, pole teada. Laste rõivastus Nii 12.13. sajandi matuste kui ka etnograafia andmetel olid laste rõivad ja ehted hoopis tagasihoidlikumad. Saaremaa ja liivi kalmistutel on siiski teada ka üsna rikkalike panustega laste matuseid, kelle ehted ja muud panused olid tehtud spetsiaalselt väiksemad
ühiskonda probleemitu. Kui ümbruskond ei ole noore jaoks heakskiidetud koht, kui ta ei ole vajalik ja hinnatud, ta kogeb, et ei kõlba kuhugi, ei ole piisavalt hea ega kuulu kuhugi, saab ta viga ja otsib oma minale tugevust kampadest, alkoholist, narkootikumidest, nugadest ja kettidest. Lääne kultuuris on noortele pakutud kaubanduslikult loodud sümboleid. Sellisteks on noorte muusika, riided, juustemood jne. Äärmisel juhul ei olegi noorusel ühiskonnas muud kasutust kui kaubanduslik väärtus. Kui noor ei saa muul moel kogeda enda vajalikkust ja heakskiitu, võib saada ainukeseks olemise viisiks olla olemas noortekaupade kaudu. Need tarbed ei moodusta terve noore puhul kogu elu sisu. 203
annaabi.ee 
