1. Muld, kui elusorganism ja taimede nõuded mullale, kui toitekeskkonnale. Taimetoitained on molekulid (CO2, O2, H2O) või ioonid, milledena elemendid taimedesse sisenevad. Taimed omastavad toitaineid lahustunud kujul. Lahuseid, millest taim toitaineid omastab, nimetatakse toitelahusteks, milleks looduses on mullalahus. Taimed omastavad toitaineid nii mullalahusest, kui ka tahke faasi poolt neelatud elemente (peamiselt ühevalentseid katioone). Taimedel eristatakse juurtoitumist ja juurevälist toitumist. Toitainete omastamisel eristatakse pasiivset (transpiratsioon ja diffusioon) ning aktiivset (asendusadsorbtsioon) toitainete omastamist. Lämmastik .Tähtsaim element kogu orgaanilise maailma elutegevuses. Puudusel pidurdub taime kasv. Üleküllusel pikeneb kasvuperiood, saak ei valmi õigeaegselt, teraviljad lamanduvad. Kaltsium Taimedes 0,2…3,0%. Kaltsiumirikkamad on vanemad taimeosad. Taimedes eelkõige biokeemilisi protsesse reguleeriv element
C. Liigifondi teooria? D. Peremeesorganismide käsitlus? Liigifondi teooria rõhutab liigitekke ja migratsiooni olulisust kohaliku liigirikkuse seletamisel. C on õige. 33. Kas sümbioosi näiteks on? A. Ahven ja haug? B. Koolibri ja troopiline taimeliik? C. Samblik? D. Kuusk ja jänesekapsas? Samblik on sümbiontne kompleksorganism, kus intiimselt koos tegutsevad vetikas ja seen. C on õige. 34. Mükoriisa hõlbustab: A. Taimede juurtoitumist? B. Puude ja põõsaste õitsemist? C. Seemnelevi? D. Korallide tolmeldamist ja vastsejärkude levimist? Seenjuur on taimele kasulik sümbioos sest seeneniidistik suurendab juuresüsteemi vett imavat pinda ja parandab taime toitainete kättesaadavust. A on õige. 35. Miks nimetatakse laguahelat doonor-kontrollitud süsteemiks? A. Sest lagundajad ja detritivoorid ei mõjuta toiduobjektiks olevate liikide populatsioonitihedust; B
omastab, nimetatakse toitelahusteks, milleks looduses on mullalahus. Toitainete omastamine Taim on oma olemuselt autotroofne organism. Klorofülli ja päikeseenergia kaasabil sünteesib taim mineraalained orgaanilisteks ühenditeks. Orgaaniliste ainete süntees algab juba taime juurtes (20 aminohappest sünteesitakse juurtes 16). Taimed omastavad toitaineid nii mullalahusest, kui ka tahke faasi poolt neelatud elemente (peamiselt ühevalentseid katioone). Taimedel eristatakse juurtoitumist ja juurevälist toitumist. Toitainete omastamisel eristatakse pasiivset (transpiratsioon ja diffusioon) ning aktiivset (asendusadsorbtsioon) toitainete omastamist. Toiteelemetide roll taimede elutegevuses Lämmastik Taimedes 0,5…4%. Tähtsaim element kogu orgaanilise maailma elutegevuses. Asendamatu valkude, aminohapete, nukleiinhapete, klorofülli jt. koostises. Puudusel pidurdub taime kasv.
annaabi.ee 
