b) Raskesti ümberpaiknevad ehk raskesti reutiliseeruvad Ca, Fe, S, mis on taimes raskesti ümberpaigutatavad elemendid. 9. Mis on taimetoitaine? Too näiteid. Taimetoitaine on ühend, millena toiteelemendid sisenevad taime. Taimetoitained on peamiselt ioonidena. Positiivselt laetud ioone nimetatakse katioonideks, negatiivselt -- anioonideks. Näiteks: CO2 , H2O, O2 , 10. Nimeta taimede toitumisviisid. a) Juurtoitumine; b) Juureväline toitumine 11. Kirjelda juurtoitumise viise. · Passiivne omastamine (transpiratsioon, imav jõud). Toimub toitainete imamine koos veega. · Difusioon (kontsentratsioonide erinevused). Sellest osast, kus toitaine kontsentratsioon on suurem, liiguvad toitained sinna ossa, kus kontsentratsioon on väiksem. Ainete liikumine jääb seisma, kui % on mõlemal pool ühesugune. Looduses difusioon seisam ei jää, sest toitained kasutatakse taimes mitmesugustes
A. Eksisteerib korraga nii polüandria kui polügüünia; B. Eksisteerib positiivne ajaline seos erinevate isendite seksuaalse võimekuse vahel; C. Eksisteerivad pikaajalised (mitmeaastased) paarisuhted, kus kõrvalhüpped on harvad; D. Eksisteerib ainult polügüünia, mitte kunagi aga polüandria. Kui igal paljunemiskorral uus partner otsitakse, paarituvad mõlemast soost isendid elu jooksul mitme erineva partneriga. Õige on A. 113. Hilli perekonna indeksid mõõdavad: A. Juurtoitumise tundlikust nitraatioonide kättesaadavuse suhtes? B. Diversiteeti? C. Dominantsuse osakaalu? D. Ühtlust? Need on diversiteediindeksid. 114. Kas assimilatsiooniefektiivsus võiks olla kõige madalaim: A. Karnivooril; B. Herbivooril; C. Detritivooril; D. Alkoholivooril. Detriit on kõige lahjem toit. C on õige. Alkohol on väga energiarikas. 115. Kas Malthuse võrrandiks nimetatakse: A. Populatsiooni piiramatu kasvu võrrandit? B. Populatsiooni piiratud kasvu võrrandit? C
sünteesivad need klorofülli abil oma organismis orgaanilisteks ühenditeks. Vähesel määral kasutavad taimed ka vees lahustunud orgaanilisi aineid, nt humiinhappeid. Põhiorganiks, mille kaudu taimed toitaineid omastavad, on juured; vähemal määral omastatakse toitaineid ka lehtede kaudu. Lehtede kaudu omastatakse peamiselt süsihappegaasi ning vähemal määral vett, hapnikku ja lahustunud mineraal- ja orgaanilisi aineid. Juurtoitumise korral saavad toitained taimedesse siseneda üksnes mullavees lahustunud kujul, hoolimata sellest, kas toitained on mineraalsed või orgaanilised. Kasvupinnase poorides liikuvat vett, milles on lisaks taimetoitainetele erineval viisil lahustunud veel palju teisigi aineid, nimetatakse mullalahuseks. Lisaks mineraalsetele ainetele on mullalahuses lahustunud gaase (hapnikku, süsihappegaasi ja lämmastikku), orgaanilise aine laguprodukte, mikroorganismide
annaabi.ee 
