9 3 9 2 Juure mõiste. Astendamise pöördtehet nimetatakse juurimiseks. See pöördtehe on defineeritud vaid ühest suuremate naturaalarvude korral. Antud astendaja n > 1 ning arvu a korral tähendab see sellise arvu b leidmist, et bn = a. Juurimistehte tulemust tähistatakse sümboliga n a , mida nimetatakse n-nda astme (ehk ka n-ndaks) juureks arvust a. Arvu n nimetatakse sealjuures juurijaks ja arvu a juuritavaks. juurija juuritav Näide Kuna 33 27, siis 3 27 3. Kui juurijaks on 2, siis jäetakse juurija kirjutamata ning kasutatakse sümbolit a , mida nimetatakse ruutjuureks arvust a. Kui juurijaks on 3, siis nimetatakse juurt kuupjuureks.
10 3 0,001; 6 6 3 11 10 1000 11 algusesse eelmine slaid järgmine slaid esitluse lõpp Juure mõiste (I) Astendamise pöördtehet nimetatakse juurimiseks. See pöördtehe on defineeritud vaid ühest suuremate naturaalarvude korral. Antud astendaja n > 1 ning arvu a korral tähendab see sellise arvu b leidmist, et bn = a. Juurimistehte tulemust tähistatakse sümboliga n a , mida nimetatakse n-nda astme (ehk ka n-ndaks) juureks arvust a. Arvu n nimetatakse sealjuures juurijaks ja arvu a juuritavaks. juurija juuritav Näide Kuna 33 27, siis 3 27 3. Kui juurijaks on 2, siis jäetakse juurija kirjutamata ning kasutatakse sümbolit a , mida nimetatakse ruutjuureks arvust a. Kui juurijaks on 3, siis nimetatakse juurt kuupjuureks.
See- ga tuleb astendamise suhtelise vea leidmiseks vastavalt valemile (8) liita muutuja K suh- telist viga n korda ehk korrutada K suhtelist viga astendajaga n. Astendamise suhteline viga on ∆K δ =n = n · δK (9) K √ Kuna n A = A1/n , siis on juurimistehte suhteline viga 1 ∆K δK δ√ = = (10) n K n • Keerulisemad funktsioonid Ka keerulisemate funktsioonide jaoks saab tuletada valemid, mis kirjeldavad vea muutust funktsiooni rakendamisel. Kuna funktsioone on aga palju, siis tuleks ka palju uusi vale- meid
annaabi.ee 
