See püsis kauem värske ja oli ka parema maitsega. Lõuna-Eestis kutsuti magushaput leiba imatõdu leib. Sangastest on lõbus teade, mis kinnitab, et see tainas maitses hea: “Immatedu leevä aigu enne pruukimist leotades kausin, s.o. leib enne immatedes, sis leotadu juur manu. Kui hommugu immatedes, sis perast lõunet juur manu. Lõige viiga leiva aigu pannas õkva hapnema juuretusega. Küländ tue ette, et kass ol juuretuse arä söönü” (EA 35: 587). Kasutatakse rukkipüülijahu ja veidi suuremas koguses, kui lihtsa leiva puhul. Magushapu leiva puhul puistatakse rukkijahu keeva vette (poolvedel tainas) ja jahtunult lisatakse juuretis, raputatakse peale jahu ja jäetakse 2–3 päevaks hapnema, kord päevas läbi kloppides. Mõnel pool peenleiva sisse juuretist ei lisatudki. Teise või kolmanda päeva õhtul sõtkuti ülejäänud jahu ja segati juurde soovitud lisandid
Kui tulemused on saavutatud jõuga, ahvardades, sundides, siis võib väite, et õpetaja on ebaeetiliselt käitunud. Õpetajalt oodatakse tundlikkust just seetõttu, et tema partneriks on laps, kes ei suuda kaitsta oma õigusi või kes isegi ei tea neid. Kasvav laps vajab turvalisust ja abi maailma tõlgendamisel. Kui keegi ei sea lapsele turvalisi piire, on tulemuseks psüühiline ülekoormatus, mis ületab lapse vaimsed võimed ja võib tekitada ebakindlust ja juuretuse tunnet. Õpilasega seotud eetilised põhimõtted: Ei takista õpilast iseseisvalt õppida Ei keela õpilasel omada isiklikku seisukohta Ei varja õpilase eest tema õppimisprotsessiga seotud vajalikku informatsiooni Teeb kõik selleks, et kõrvaldada õpilase õppimist, tervist ja turvalisust ohustavad tegurid. Ei rassi, soo, usu, sotsiaalse staatuse jne alusel keela õpilast õppimast, eelista kedgi või anna eriõigusi
saavutati on samavõrd tähtis · Õpetajalt oodatakse tundlikkust just seetõttu, et tema partneriks on laps, kes ei suuda kaitsta oma õigusi või kes isegi ei tea neid · Kasvav laps vajab turvalisust ja abi maailma tõlgendamisel. Kui keegi ei sea lapsele turvalisi piire, on tulemuseks psüühiline ülekoormatus, mis ületab lapse vaimsed võimed ja võib tekitada ebakindlust ja juuretuse tunnet Õpetaja suhtluspartnerid koolis · õpetaja-õpilane (austus, eelarvamuste puudumine, usaldus, positsiooni säilitamine) · õpetaja-õpetaja ( austus, toetamine, infoliikuvus- nt. tervisehäired, kellegi väga emotsionaalne seisund vms) · õpetaja-lapsevanem (austus, ei ole erikohtlemist, suunata üksteist kasvatamises) · õpetaja-kooli juhtkond (soovitavalt Teie-vormis rääkida ametlikes olukordades,
annaabi.ee 
