). Abiootilised tegurid Madala taimestiku tõttu on sood avatud maastikud, kus peaaegu kõigil taimedel on piisav hulk valgust. Rabades ei kasva varjulembelisi taimi. Valguselembelised taimed on sookased, männid ja kanarbik. Rabades liigub nii öise- kui ka päevase eluviisiga loomi. Suvekuude jooksul soojendab päike sood üsna halvasti taimede maapealsed osad kuumenevad tugevalt, aga juured jäävad hoopis jahedamasse keskkonda. Juurestike alaosas ei tõuse temperatuur suvel kõrgemale kui 16 17 °. Madala soojusjuhtivuse tõttu toimub temperatuuride võrdsustumine turba ülemiste ja alumiste kihtide vahel aeglaselt (4). 3 Keskkonna niiskusesisaldus on üks soo ökosüsteemi peamisi tegureid moodustab 90 95% kogu soo kaalust. Sellised tingimused on optimaalsed enam-vähem
monteeritavate elementidega ehitamist. Peamisteks probleemideks vanade vundamentide puhul on nende ebaühtlane vajumine. Seda võib olla põhjustanud otsene inimese poolt põhjustatud asjaolud (Hoone kõrvale tehakse vundamendist sügavamaid kaeveid; vigased aluse uuringud; vead koormuste määramisel jne). Põhjused võivad olla ka looduse poolt tekitatud (hüdrogeoloogiliste tingimuste s.o pinnasevete olukorra muutumine; hoone lähedusse istutatud puude juurestike mõjud jne). Vanade vundamentide puhul tuleb mainida ka hüdroisolatsiooniprobleeme, sest senised isolatsioonimaterjalid on oma ea ära elanud. 24. Kirjelda erinevaid vundamendi tugevdamise meetodeid. Esmajärjekorras tuleks: - korrastada sadevete äravool; - vajadusel tugevdada alust ja vundamenti olemas mitmesuguseid meetodeid ja abinõusid, sh pinnase tugevdamine spetsiaalsete segude sissesurumise injekteerimise teel (ka keemiline tugevdamine tehisvaikudega, vaiad jne), vt
Oluline tegur orgaanilise aine lagunemisel on ka selle koostis, eelkõige C/N suhe. Mida lämmastikurikkam on varis, seda kiiremini ja täielikumalt orgaaniline aine laguneb. See on ka üks põhjustest, miks lehtpuude lehevaris laguneb reeglina kiiremini, kui okaspuude (kuusk) okkavaris. Puuliikidest suurima positiivse mõjuga mullatekkeprotsessidele on Eesti tingimustes lepad ja seda tänu lämmastikusidumisvõimele. b) mõju juurte kaudu: Mets avaldab olulist mõju mullale ka puude juurestike kaudu. Metsamullad on tunduvalt tihedamalt juurestatud kui põllumullad. Juurevarise lagunemisel vabanevad toitained sarnaselt lehevarisele ja need lähevad mulla koostisse. Lämmastikku siduvate puuliikide puhul on surnud juured (juurevaris) oluliseks lämmastiku allikaks mullas. Kuid juurte lagunemine on võrreldes lehelagunemisega oluliselt pikemaajalisem protsess. Surnud juurte kõdunemisel tekkinud juurekäigud aga säilivad ja suur juurekäikude hulk on üheks põhjuseks, miks
liikuva, karbonaatse põhjaveega, ei leetu muld ka kuuse mõjul. Kui mullavesi on hapnikurikas ja sisaldab rohkesti kaltsiumi ning kus aluskivim on vähe murenenud ja mineraalained raskesti kättesaadavad, mõjub mulla happesuse tõus pigem soodsalt: mineraalained lähevad liikuvamasse ja taimede poolt kergemini omastatavasse vormi. b. Mõju juurte kaudu Mets avaldab olulist mõju mullale ka puude juurestike kaudu. Metsamullad on tunduvalt tihedamalt juurestatud kui põllumullad. Puud võtavad valdava osa toitainetest peente (d<2mm) juurte kaudu. Puistu peente juurte biomass on väga dünaamiline suurus, sest igal aastal produtseeritakse uusi juuri juurde ja mingi osa vanematest peentest juurtest ka sureb, mille tulemusena tekib mulda nn. juurevaris.