(vähemalt 3) 8. Kus on varjul algeline vars lehealgmetega? 9. Millistel taimedel on puitunud varred? 10. Kus paiknevad juhtkimbud? 11. Mis on puiduosa ja mis on niineosa? 12. Millest koosneb kambium? 13. Mille jagunemise tulemusena varred jämenevad? 14. Mis on uinupung? 15. Nimeta juuremuunded ja nende ülesandeid. Vastused: 1. Taimel on vajalik juur kinnitumiseks mulda ning toitainete hankimiseks 2. Kasvuvööde selles kasvavad noored juurerakud. Imevvööde koosneb juurekarvadest Külgjuurte vööde selles moodustuvad külgjuured 3. Juurestik on taime juurte kogum. 4. Ainete transportimine ning pungade ja lehtede kandmine 5. Õhujuured on muundunud juured, mis imevad õhust veeauru. 6. Võsuks nimetatakse taime maapealset osa. 7. Risoom on ülasel, sinilillel, maikellukesel. 8. Lehepungades on varjul algeline vars lehealgmetega. 9. Pikaealistel taimedel on puitunud varred. 10
Narmasjuurestik on kõrrelistel. Erinevalt sammaljuurestikust on narmasjuurestik palju enam vähem ühesuguseid juuri. Narmasjuurestik kujuneb seemne idanemisel areneb ja haruneb idujuur nõrgalt.120m pikkune juur on avastatud metsikul viigipuul. Juurtega hangivad taimed mullast eluks vajalikku vett ja vees lahustunud mineraale. Siin moodustuvad külgjuured, mis võivad omakorda haruneda. Kasvukuhikule järgneb mõne mm pikkune juureosa kasvuvööde(selle vöötmes kasvavad suuremaks noored juurerakud)vastavalt juure pikenemisele moodustavad juured juurekarvad, vanad aga kärbuvad. Juure tipus paikneb kasvukuhik, mis katab ja kaitseb -juurekübar. Juurte harunemine on tähtis, sest siis saab paremini vett ja toitaineid kätte. Taimed suudavad omastada ainult vees lahustunuid aineid. Juuremuudendite e. Muundunud juurte peamiseks ül järgi eristatakse tõmbe, roni, õhu ja säilitusjuuri. Säilitusjuured on paljudel kahe-ja mitmeaastastel taimedel ning nende ül on koguda varuaineid
Bio KT JUURED Sammasjuurestik- Juurestik, millel on peajuur(sammasjuur) ja küljejuur. -külgjuured on sama ehitusega kui peajuur, aga väiksemad. -rohttaimedel,põõsastel, puudel Narmasjuurestik- Juurestik, millel on kõik juured enam-vähem ühesugused. -idujuur haruneb nõrgalt. -kõrrelistel Juurtega saavad taimed vajaliku vee ja lahustunud mineraalaineid. Juurekübar- juure tippus, katab ja kaitseb kasvukuhikut. Kasvuvööde- juure osa, kus kasvavad noored juurerakud suuremaks. Imevvööde- 2-8 mm pikkune osa, mille moodustavad juurekarvad. Juurekarvad- hangivad mullast vet ja toitaineid. Kujunevad juure pindmiste rakkude väljasopistumise tulemusena. Juure pikenemisega tekkivad uued ja vanad kärbuvad. -juurekarva eluiga 2-10 päeva. Külgjuurte vööde- Osa kus moodustuvad külgjuured, mis omakorda harunevad. -samasugune ehitus nagu peajuurel. Juurte harunemine on tähtis, kuna mida suurem on juurestik, seda rohkem saab taim eluksvajalikku
totipotentsuse ehk teisisonu on teatud tingimustel voimelised dediferentseeruma ning alustama organismi ontogeneesi n.o otsast peale. Totipotentsus voimaldab sisuliselt ukskoik millisest kultuuri viidud taimerakust uuesti regenereerida tervikliku oitseva ja viljuva taime. Seetottu on muuhulgas voimalik ka transgeensete taimede konstrueerimine, kasutades geenitehnoloogilisteks manipulatsioonideks diferentseerunud kudedest parit rakke (nt lehe mesofulli rakud voi juurerakud). Transgeensete loomade konstrueerimisel seevastu saab kasutada uksnes sugooti voi vaga varajases arengustaadiumis embruonaalseid rakke, kuna uksnes need on veel sailitanud totipotentsuse. Diferentseerunud taimerakkudega tootamine ning nendest lahtudes uute terviklike taimede regenereerimine eeldab aga haid teadmisi taimede koekultuurist. Koekultuuri rakkudega oige manipuleerimine ongi peaaegu koigi hetkel inimese kasutuses olevate
Juur Juur on taimeorgan, mille ülesanded on taime kinnitamine mulda ja vee ja selles lahustunud mineraalainete imemine mullast ning edasijuhtimine taime maapealsestesse osadesse, mitmeaastastel taimedel varuainete säilitamine. Juurekübar- taime kasvades pikeneb ka tema juur. Hõõrdumisel mullaosakeste vastu, kaitsevad juurekübara välimised rakud kasvukuhiku rakke, mille tõttu pikenebki juur ning uuenevad ka juurekübara rakud. Kasvuvööde- kasvavad noored juurerakud. 10 Imevvööde- imevvöötme moodustavad lühikesed juurekarvad. Külgjuurte vööde- moodustuvad külgjuured, mis võivad omakorda haruneda. 11 Taimed suudavad omastada ainult vees lahustunud aineid. Mullast tungivad vesi ja selles lahustunud mineraalained juurekarvadesse. See toimub osmoosi abil
potentsuse ehk teisisõnu on teatud tingimustel võimelised dediferentseeruma ning alustama organismi ontogeneesi n.ö otsast peale. Totipotentsus võimaldab sisuliselt ükskõik millisest kultuuri viidud taimerakust uuesti regenereerida tervikliku õitseva ja viljuva taime. Seetõttu on muuhulgas võimalik ka transgeensete taimede konstrueerimine, kasutades geenitehno- loogilisteks manipulatsioonideks diferentseerunud kudedest pärit rakke (nt lehe mesofülli rakud või juurerakud). Transgeensete loomade konstrueerimisel seevastu saab kasutada 53 üksnes sügooti või väga varajases arengustaadiumis embrüonaalseid rakke, kuna üksnes need on veel säilitanud totipotentsuse. Diferentseerunud taimerakkudega töötamine ning nendest lähtudes uute terviklike taimede regenereerimine eeldab aga häid teadmisi taimede koekultuurist. Koekultuuri rakku-
annaabi.ee 
