perekonnas on kas ainult valge- või pruunmädanikku tekitavad liigid. Metsa- ja pargipuude kõdunemisprobleemid Juurepessud on meie kõige ohtlikumad metsapuude mädandajad. Kuuse-juurepess põhjustab kuuskedel südamemädanikku peamiselt õhukese viljaka mullaga aladel kasvavates kuusikutes. Männi-juurepessu kahjustusalad laienevad üha aastakümnete jooksul. Nimest hoolimata ei nakata juurepessud vaid kuuske ja mändi: haigestunud kuusikutes võivad kuuse-juurepessuga nakatuda ka kõrvalpuuliigid mänd ja lehtpuud, ning männi-juurepess levib kergesti paljudele puu- ja põõsaliikidele ning isegi puhmastaimedele. Kui mets on juurepessust nakatunud, on seenest raske lahti saada. Loodusmetsades ei suuda tema seeneniidistik teiste seentega konkureerida ning taolist looduslikku tõrjemeetodit kasutatakse ka teadlikult, kastes raiesmikel äsja tekitatud saelõike pinnad tugeva konkurentsivõimega suure tardnahkise eosesuspensiooniga
4)ohtlikum noortes männikutes juurevigastuste kaudu. Puidus tekivad 5)üheaastased viljakehad Elutsükkel: esimeses faasis kahvatupruunid ovaalsed eoskannal eosed- nakatavad- haiguskolle laigud, msi teises faasis täituvad valge (mädanikud)- ei nõrgesta puud korraga (ühte seeneniidistikuga. 3 staadiumis tekivad juurt pidi). Levib juurte vigastuste kaudu konsentrilised lõhed ja seal võib näha ka mullas. Erinevus juurepessuga on see, et pruune seemnevääte, mis pole kaetud läikiva tekitab surnuid kuuski püstijalale. Eestis pruuni kõva koorega nagu külmaseenel. esinevad külmaseene liigid : 1)põhja- Mädanik võib tungida ka juurtesse, seepärast külmaseen, patogeensus keskmine, võib teda segamini ajada juurepessuga. risomorfe esineb palju, kuusk, mänd, kask Tugeva mädaniku korral puu kuivab: Eestis
eosed levivad vaid positiivsetel temperatuuridel, tuleb vältida raieid suveperioodil. Värskeltraiutud kände on nakatumisohu vastu võimalik töödelda 30 % karbamiidi vesilahusega. Samuti võib juurepessu kahjustusega aladel teha valik- ja hooldusraieid 30. septembrist kuni 01. aprillini., soovitavalt siiski vaid külmunud pinnase korral. Aladel, kus esineb kuuse- juurepess, tuleks vähendada kuuse osatähtsust ja soodustada männi- või kaseenamusega puistute kujunemist. Männi-juurepessuga nakatatud alade majandamine on raskem, sest ükski kodumaine puuliik ei ole vastupidav sellel juurepessu vormile. Haigusoht on siiski väiksem lehtpuupuistutes. Juurepessule ohtlikel metsamaadel tuleks igati soodustada segapuistute teket, eriti hea oleks veel see, kui uus metsapõlv tekib loodusliku uuenduse abil. Külmaseen (Armillaria sp.) on juurepessu järel teine ohtlik juuremädanike tekitaja metsapuudel. Külmaseen on
annaabi.ee 
