eelmisest mustast palju heledam on. Toimub üldine valgenemine ehk tolerantsi kasv. 1 Tolerantsus on aga nagu Kronos, kes sööb oma lapsi ja lõpeb alati uue ja märksa rangema ühiskonnakorra tekkega. Meedia aga kajastab sõnumeid, olgu need siis kurjad või head- kirjas või pildis, rahvas talub kõike. Keel on midagi enesestmõistetavat, mida kasutatakse päevast päeva, ilma et selle üle põhjalikumalt juureldaks. Ometi on keelekasutusel suur jõud ja sõnal tõsi taga. Oma sõnavaliku ja väljendusega saab nii võita mõttekaaslasi kui ka tekitada vaenlasi, ise seda kavatsemata. Viis, kuidas millestki rääkida või kirjutada, peegeldab tahes- tahtmata asjatundlikkust ning suhtumist ja hoiakut. Sõnad on nagu inimesed, neid on kõiksuguseid. Iga sõna peidus on vägi. Vägi on niisugune jõud, mis võib maailma muuta. Hea sõna peidus on headuse vägi, kurja sõna peidus on kurjuse vägi. Inimene
ilma ennast väljendamata ning kuigi neil ei olnud keelt, said nad üksteisele oma mõtteid edastada. Selleks kasutati erinevaid zeste ja kehakeelt, ka nutmine oli üks viis, kuidas ennast teistele avada. Tihti sai ennast teistele selgeks teha ka lihtsalt häälitsedes. Viimasest ongi väga pika aja jooksul välja kujunenud keel, mida me kõik tänapäeval kasutame. Keel on midagi enesestmõistetavat, mida kasutatakse päevast päeva, ilma et selle üle põhjalikumalt juureldaks. Ometi on keelekasutusel suur jõud ja igal välja öeldud sõnal oma kindel mõju. Enda sõnade valikuga saab väga palju korda saata või siis vastupidiselt omale hulgaliselt probleeme tekitada. Kõik see oleneb just sellest, milliseid sõnu kasutatakse ning milliseid välditakse." Sissejuhatus on vormistatud õigesti, püstitab probleemi, mis kirjutatakse hiljem lahti essees. Paneb lugeja mõtlema sõna jõust. Sissejuhatus koosneb kahest teineteist täiendavast lõigust. 2.Kokkuvõte
Nad ei saanud elada ilma ennast väljendamata ning kuigi neil ei olnud keelt, said nad üksteisele oma mõtteid edastada. Selleks kasutati erinevaid zeste ja kehakeelt, ka nutmine oli üks viis, kuidas ennast teistele avada. Tihti sai ennast teistele selgeks teha ka lihtsalt häälitsedes. Viimasest ongi väga pika aja jooksul välja kujunenud keel, mida me kõik tänapäeval kasutame. Keel on midagi enesestmõistetavat, mida kasutatakse päevast päeva, ilma et selle üle põhjalikumalt juureldaks. Ometi on keelekasutusel suur jõud ja igal välja öeldud sõnal oma kindel mõju. Enda sõnade valikuga saab väga palju korda saata või siis vastupidiselt omale hulgaliselt probleeme tekitada. Kõik see oleneb just sellest, milliseid sõnu kasutatakse ning milliseid välditakse. Positiivse mõjuga ütlemised viivad sihile. Lihtsa healoomulise sõnaga saab väga palju korda saata ning kui seda sõnumit on õigel hetkel kasutatud, omab see suurt mõjuvõimu