o Sibula-ebajahukaste seeeen. Areneb niiske ilmaga. Tõrje: agrotehinilised võtted, õigeaegne koristamine. o Sibula-hahkhallitus o Sibularooste o Kapsas ja kaalikas. Ristõieliste tõusmepõletik seened levivad saastunud mullaga. Tõrje: seemnete puhtimine. o Märgmädanik kapsal levib eriti niiskel suvel, säilib kapsapeas, nakatunud taimejäänustel, kapsajuurikates. Tõrje: kapsa õige asetus külvikorras. Hoidlad puhastada. o Nuuter kapsal eosed tungivad juurekarvakeste kaudu sisse. o Porgandi-helelaiksus haigutekitajad kanduvad edasi seemnetega. o Porgandi kuivmädanik levib seemnetega. Tõrje: seemnete puhtimine, säilituseelne töötlemine fungitsiididega. o Porgandi-mustmädanik haigustekitaja säilib seemnetel, seemnetaimedel. o Baktermädanik porgandil o Kurgi-jahukaste o Kurgi-bakterpõletik levib veepiiskade ja tuule abil, mulla ja taimejäänustega. Tõrje: keemiline, taimejäätmete põletamine, resistentsed sordid.
Infektsiooniniidi teke infektsiooniniit on torutaoline kanal juurekoes, mille kaudu toimub taimekudede nakatumine mügarbakteritega. Infektsiooniniit hargneb ja algatab mügara tekke. Bakterid vabanevad infektsiooniniidist taimerakku. Aktiivselt jagunevatest juurerakkudest moodustub mügar. Mittelibliõielistel aktinomütseedid moodustavad mügaraid mitteliblikõielistel. Infitseerivad puid, põõsaid ja rohttaimi. Ka nende mügarates on leghemoglobiin ja nakatumine bakteritega toimub juurekarvakeste kaudu. Antibiootikumid ja sulfanüülamiidid kui kemoteraapilised ained. Tea antibiootikumi definitsiooni. Antibiootikumide produtsendid, toimimislookused (märklauad), toimemehhanismid, resistentsuse teke ja levik mikroobipopulatsioonis. Uued perspektiivsed anibiootikumide märklauad bakteritel. Antibiootikumid ja sulfanüülamiidid on ained mida kasutatakse bakterhaiguste ravil. Osa neist on saadud keemilise sünteesiga ja osa (antibiotsid) on mikroorganismide poolt sünteesitud
kaudu mulda. Juurte eritistel on kaks funktsiooni metallide omastamine mullast 141 ning bakterite meelitamine taimede lähedusse. Juurte tippudest eritab taim kõige rohkem assimileeritud süsinikku ning seda kergesti omastavate ainetena nagu orgaaniliste hapetena, aminohapetena ning sahhariididena. Mercado-Blanco ja Prieto on pakkunud välja hüpoteesi, et juurte endofüüdid sisenevad taimekudedesse juurekarvakeste koloniseerimisega. On leitud, et teatud olukordades võib taim eritada süsinikallikaks kasutatavaid aineid ka varte ja lehtede kaudu, mida kasutavad bakterid vastavate taimekudede koloniseerimiseks. Vaatamata sellele vähendab UV-kiirgus, pindade kuivamine ja toitainete vähesus lehtede ja varte koloniseerimist. Ainult spetsiifilised bakterid on võimelised taime maapealseid osi koloniseerima ning see toimub õhulõhede ja hüdratoodide kaudu. Hüdratoodid on taimeorganid, mille kaudu taim
annaabi.ee 
