Kus on varjul algeline vars lehealgmetega? 9. Millistel taimedel on puitunud varred? 10. Kus paiknevad juhtkimbud? 11. Mis on puiduosa ja mis on niineosa? 12. Millest koosneb kambium? 13. Mille jagunemise tulemusena varred jämenevad? 14. Mis on uinupung? 15. Nimeta juuremuunded ja nende ülesandeid. Vastused: 1. Taimel on vajalik juur kinnitumiseks mulda ning toitainete hankimiseks 2. Kasvuvööde selles kasvavad noored juurerakud. Imevvööde koosneb juurekarvadest Külgjuurte vööde selles moodustuvad külgjuured 3. Juurestik on taime juurte kogum. 4. Ainete transportimine ning pungade ja lehtede kandmine 5. Õhujuured on muundunud juured, mis imevad õhust veeauru. 6. Võsuks nimetatakse taime maapealset osa. 7. Risoom on ülasel, sinilillel, maikellukesel. 8. Lehepungades on varjul algeline vars lehealgmetega. 9. Pikaealistel taimedel on puitunud varred. 10. Juhtkimbud paiknevad põhikoes . 11
kas ise ei saa kätte (näiteks mulla kõrgenenud pH tõttu) või saab neid kätte aeglaselt; seen omakorda saab taimelt vastu aga elutegevuseks vajalikke suhkruid. 6. Taime mineraalne toitumine. Teada, kuidas ja mida mööda liiguvad mineraalained. Juured imevad mullast vett ja mineraalaineid juurekarvadega. See toimub osmoosi abil. Osmoosiks nimetatakse lahusti (vee) liikumist läbi poolläbilaskva kile kangema (kõrgema kontesntratsiooniga) lahuse poole. Juurekarvadest liigub vesi mööda teisi juurerakke edasi ning jõuab juure keskosas paiknevatesse puidusoontesse. Kuna juurekarvade poolt imetud vett tuleb puidusoontesse pidevalt juurde, surutakse see suure jõuga ülespoole. Seda jõudu nimetatakse juurerõhuks. Nii tõuseb vesi mööda puidusooni varde ja jõuab sealt lehtedesse, kus taim seda kasutab. 7. Vars. Tema tähtsus ja mõõtmed. Varre muudendid. Vars on taime maapealne osa lehtede kõrgel hoidmiseks ja vee ja toitainete juhtimiseks
Lagundajaseened sisenevad puusse tüve, okste ja juur- te mehaaniliste vigastuste kaudu ning põhjustavad sü- dame- ehk lülipuidumädanikku. Väga levinud on na- katumine oksaharude või konkurentlatvade rebendite kaudu, mille põhjustajaks on sageli oksa enda mass; ka tulbastamisega kaasneb südamemädanik. On ka väga agressiivseid seeni, mis suudavad siseneda ter- vesse puusse, tungides läbi peenikeste narmasjuurte koorest või vett ammutavatest juurekarvadest. Üheks selliseks ohtlikuks, mulla kaudu oma seeneniidistik- ku levitavaks seeneks on juurepess. Olenevalt tüübist võib juurepess nakatada nii okas- kui lehtpuid; na- katunud puu tüves areneb mõne aastaga välja mitme meetri kõrgusele tõusev tüvemädanik. Kui lagundaja- Joonis 13. Õõnsusega pöök Luua pargis. Hästi on näha, kuidas puu on kaitsebarjäärina mädaniku leviku vastu
Külgjuurte vööde- moodustuvad külgjuured, mis võivad omakorda haruneda. 11 Taimed suudavad omastada ainult vees lahustunud aineid. Mullast tungivad vesi ja selles lahustunud mineraalained juurekarvadesse. See toimub osmoosi abil. Osmoosiks nimetatakse lahusti (vee) liikumist läbi poolläbilaskva kile kangema lahuse poole. Juurekarvadest liigub vesi edasi teiste rakkude poole, kuni jõuab juures keskosas paiknevatesse puidusoontesse. Kuna juurekarvade poolt imetud vett tuleb puidusoontesse pidevalt juurde surutakse see suure jõuga ülespoole- seda nimetatakse juurerõhuks. Hingamiseks vajaliku hapniku saavad juured mullast. Hingamisel vabaneb energia, mida juured kasutavad elutegevuseks.
annaabi.ee 
