amülaas lagundab tärklise glükoosiks. Hambad Toidu peenestamine toimub hammaste abil. Esimesed hambad on piimahambad, neid on 20 Jäävhambaid on 32 · purihambad · lõikehambad · silmahambad Hambad kinnituvad hambasompudesse vaap ehk email kroon dentiin säsi kael ige tsement juur lõualuu veresooned 9 juurekanal närv Neel ja söögitoru Neelamisel suleb kõrikaane kõhr automaatselt kõri ja allaneelatud toit ei satu hingetorru. Söögitoru limaskesta näärmed eritavad lima ja kergendavad toidu liikumist makku. Toit liigub söögitorus edasi tänu söögitoru seinte lainelistele liigutustele. Magu On lihaseliste seintega kott mille sisepind on kurrulise limaskestaga (1,5 - 3,5 l) · toidu segamine · toidu soojendamine · maohappes olev ensüüm pepsiin lagundab valke
hambakaart, mille alusel on · silmahambad 4 võimalik isikut identifitseerida. vaap ehk email kroon dentiin säsi kael ige tsement juur lõualuu veresooned 9 juurekanal närv Hammaste järgi koostatakse hambakaart, mille alusel on võimalik isikut identifitseerida. Silmahamba ehitus · Hammas on elus kude mis on varustatud veresoonte ja närvidega. · Hambakrooni kaitsva emaili ülesandeks on hamba kaitsmine nii väliste vigastuste kui ka mikroobide eest.
purihammast 32 jäävhammast 2 lõike, 1 silma, 2 Hamba ehitus eespuri ja 3 purihammast Hambakroon, hambakael, hambajuur Suured süljenäärmed, nende asend, Email, dentiin, hambaõõs, ige, avanemine suuõõnde juurekanal, juuretipumulk 6 süljenääret, kokku 3 paari Kõrvasüljenääre väliskõrva ees, avaneb suuõõnde. Lõuaalune süljenääre alalõuanurga kohal, avaneb suu põhja keelealusele Mao asend, osad lihakesele
keemiliste ja termiliste kahjustuste suhtes ja ulatusliku regenereerimisvõimega. Lisaks on hästi vaskulariseeritud. Suuõõne organiteks on hambad, keel ja süljenäärmed, tonsillid. Tonsillid (mandlid) on suuõõnes immunoloogilise kaitse elundid. Hambad (dentes) – histoloogiline jaotus: kõvad koed (email, dentiin, tsement) ja pehmed (hambapulp, periodont – hamba-igemevaheline side). Anatoomiline jaotus: hambakroon, hambakael, hambajuur, hambaõõs ja juurekanal. 50. keel ja keelepapillid Keel - limaskestaga kaetud lihaseline elund. Sidekoeline toestus koosneb aponeuroosist (aponeurosis) ja keelevaheseinast (septum linguae), mis jagab keelelihaseid vasakuks ja paremaks pooleks. Aponeuroos on proopria all paiknev tihedast sidekoest plaat, mille moodustavad kollageensete ja elastsete kiudude kimbud. Keele põhimassi moodustavad vöötlihaste kimbud, mis kulgevad kolmes suunas. Kimpude vahel on
8 Sülg: ensüüm amülaas sahhariididele, niisutab suud ja aitab kaasa rääkimisel, aitab kõrvaldad võõrkehi, aitab neelata, lüsotsüüm hävitab baktereid. Hambad: ühes lõualuus: 4 lõike-, 2 silma-, 4 eespuri- ja 6- tagapurihammast. Ehitus: email > dentiin > säsi > juurekanal. Maks: toodab sappi, puhastab verd mittevajalikest ainetest, varusahhariidide talletuspaik, osaleb vananenud punaliblede lagundamisel, tekitab kusiainet, vedeliku säilitamine, vere suhkrusisalduse regulatsioon, osaleb vere hüübimisel, vitamiinide ladestumine. Jämesool: jääkainete ladestuskoht, vee tagasiimendumine, jämesoole bakterid valmistavad K vitamiini.
suunates oma hormoonid insuliini ja glükagooni vahetult verre. 20) Hambad hambad paiknevad suuesiku ja pärissuuõõne vahel. Nad kinnituvad hambasompudesse ehk alveoolidesse ning nende ülesandeks on toidu haaramine ja peenestamine.Hambal eristatakse alveoolis paiknevat hambajuurt ja sombust väljaulatuvat osa hambakrooni. Kui hambakrooni ja juure vaheala on sisse soonistunud, kannab see hambakaela nimetust. Hambajuure tipus leiduvast mulgust algab juurekanal, mis avaneb hambaõõnde. Hambaõõnt täidab sidekoest, veresoontest ja närvidest koosnev hambapulp. Hammas koosneb dentiinist, emailist ja tsemendist. Dentiin sarnaneb välimuselt luusubstantsiga, koosnedes rakuvabast lubjastunud põhiainest, mida läbivad hamba pikiteljele risti asetsevad peened kanalid.Dentiin ümbritseb hambaõõnt ja moodustab hamba peamise massi. Email katab lühikroonilistel hammastel hambakrooni ja on organismis kõige kõvemaks
annaabi.ee 
