Juuremügarad esinevad kõigil oalaadsetel ja veel 140 liigil, moodustavad mügarbakterid Mükoriisa seeneniidistiku ja juurkoe tihe ühendus, neid moodustavad kübarseened Parasiittaim juuri ja klorofülli pole, toitub heterotroofselt teiste taimede arvel haustorite (parasiittaime osa, mis tungib peremehe sisse toidu saamiseks) abil (võrmid ja soomukad) Poolparasiit juured ja klorofüll on, aga lisa hangib teistelt taimedelt VARS Vars + lehed = VÕSU Juurest saab vars juurekaelas. Põhitunnused: 1. Maapealne asend 2. Kasvab kaua pikkusesse 3. Kannab lehti 4. Harunemisvõimeline 5. Radiaalse siseehitusega 6. Rohkete juhtkimpudega Põhiülesanded: 1. Külgharude moodustamine 2. Lehtede, õite ja viljade kandmine 3. Vee ja mineraalainete transport 4. Fotosünteesiproduktide transport Võrse võsu puitunud osa Võra moodustub harunemise ja harude pikenemise tagajärjel puudel Varte tüübid:
Ülapind ei pragune nagu taelikutel (Phellinus). Noor tuletael on sarnane, kuid tal on seenelihas südamik. Eestis kõikjal tavaline. Paljude lehtpuude, peamiselt aga haava, kaskede ja sanglepa lamavatel või surnud püstistel tüvedel, väga harva leitud ka kuuselt või elustüvedelt. Kahjustus: On meil 1 ohtlikumaid juuremädaniku tekitajaid, sest võib nakatada ka elujõulisi puid. Tungib puusse peajuurte või tüükaosa vigastuste kohalt ning tekitab peamiselt juurekaelas pehme valgemädaniku. Seen võib levida ka juurekontaktide kaudu. Kui lisaks viljakehade ilmumisele on hakanud ka ladvaoksad kuivama, siis on mädanik levinud välimistesse puidukihtidesse ning puu on muutunud murdumisohtlikuks. Peamised puidukahjustused: Profülaktika ja/või Kahjustuse tüüp Põhjus Üldkirjeldused
Perifeerse mädaniku korral levib mädanik puidu välisosas ja tungib väljastpoolt sissepoole, südamemädaniku korral aga tüve keskosast väljapoole. Juure- ja tüvemädanikud Juurepess (Heterobasidion annosum) on kõige levinum ja ohtlikum okaspuude juure- ja tüvemädanik Eestis. Esineb peamiselt kuusel ja männil, aga võib kahjustada ka kadakat ja isegi lehtpuid. Asustab nii elus- kui surnud puitu. Eluspuidus (puu juurtes, juurekaelas, tüves) tegutseb haigustekitajana, surnud puidus (kändudes ja nende juurtes, lamapuidus) jätkab elu saprotroofina. Elus puudest tabab juurepess igas vanuses puid ja põhjustab nende kuivamist või nõrgestumist. Juurepessu tekitajal esinevad eri vormid, mida viimasel ajal on käsitletud ka eri liikidena (männi- ja kuuse-juurepess). Nende poolt põhjustatud haiguse iseloom ja kulg on erinevad. Männi-juurepess kahjustab igas
annaabi.ee 
