teravsaagja servaga. Võrsed karedad, kaetud tihedalt näärmetäppidega. Vili on kahe laia tiivaga pähklike. Täiesti külmakindel, väga valgusnõudlik. Mullastiku suhtes üldiselt vähenõudlik. Juurestik tugev, küllaltki tormikindel puuliik. Puit on tugev, heade tehniliste omadustega, elastne, läikiv, hästi poleeritav, tihe. Puitu kasutatakse saetööstuses (siseviimistlus), mööblitööstus. Sookask Betula pubescens Koor ka vanemas eas peaaegu juurekaelani valge, ilma korbata. Võrsed tihedalt hallkarvased, samuti pungad. Lehed munajad, serv lihtsaagjas. Noored lehed karvased, vanematel lehtedel karvad vaid lehe allküljel, külgroodude nurkades. Puitu kasutatakse samuti nagu arukasel, kuid kuna tüved on peenemad ja kõveramad, siis puit ebakvaliteetsem kui arukasel. Sanglepp ehke must lepp Alnus glutinosa Lehed äraspidimunajad-ümmargusedtömbi- või pisut pügaldunud tipuga. Noored lehed kleepuvad. Kiirekasvuline, kuid suhteliselt lühiealine
Paljuneb peam seemnetest, noored puud võivad anda ka kännuvõsu. Täiesti külmakindel, väga valgusnõudlik. Mullastiku suhtes üldiselt vähenõudlik, eelistab värskeid ja kergeid liivsavimuldi. Ei talu kõrget põhjavett. Juurestik tugev, küllaltki tormikindel. Noores eas kiirekasvuline. Võib saada 150a vanaks. Puit on tugev, heade tehniliste omadustega, elastne, läikiv, hästi poleeritav, tihe. Sookask Betula pubescens Tavaliselt kuni 20m kõrge. Koor ka vanemas eas peaaegu juurekaelani valge, ilma korbata. Võrsed tihedalt hallkarvased, samuti pungad. Lehed munajad, serv lihtsaagjas. Noored lehed karvased, vanematel lehtedel karvad vaid lehe allküljel, külgroodude nurkades. Õitseb mais, arukasest hiljem. Seemned valmivas suve lõpul. Uueneb nii seemnetest kui kännuvõsust. Aeglasema kasvuga kui arukask. Levib soostuvatel ja soomuldadel. Arukasest varjutaluvam, külmakindel. Puit ebakvaliteetsem kui arukasel peenema ja kõverama tüve tõttu.
vorme: sügavate sisselõigetega lehed, Perekonda kuulub üle 20 liigi. Pärinevad Sookask - Betula pubescens kollaseleheline jt., neid kasutatakse Euroopast ja Aasiast. Eestis levinuimad Tavaliselt kuhi 20 m kõrge. Koor ka vanemas eas haljastuses. Euroopa lehis ja siberi lehis. peaaegu juurekaelani valge, ilma korbata. Hall lepp e. valge lepp - Alnus incana Arukask Betula pendula Võrsed tihedalt hallkarvased, samuti Tavaliselt 15 m, harvem -25 m kõrge puu. Perekonda kuulub kuni 150 liiki, neist Eestis pungad. Teadaolevalt kõrgeim hall lepp kasvab
Mahl joogiks. Arukasel on palju teisendeid ja vorme, mis omavad dekoratiivset tähtsust: püramiidjas, põõsasjas, lõhislehine, punaselehine jne. Eriti hinnatud on karjala e. maarjakase (Betula pendula var. Carelica) i lusa mustriga puit. Arukase vorme eristatakse ka koore värvuse järgi. Sookask (Betula pubescens) Tavaliselt kuhi 20 m kõrge. Koor ka vanemas eas peaaegu juurekaelani valge, ilma korbata. Võrsed tihedalt hallkarvased, samuti pungad. Lehed munajad, serv lihtsaagjas, 4-6 cm pikad, 3-4 laiad. Noored lehed karvased, vanematel lehtedel karvad vaid lehe allküljel, külgroodude nurkades. Õitseb mais, arukasest hiljem. Emasurvad kuni 3 cm pikad. Seemned valmivad suve lõpul, viljad ei pudene kohe. Uueneb nii seemnetest kui ka vegetatiivselt (kännuvõsust).
annaabi.ee 
