Füüsikaline neeldumine on seda suurem, mida raskema lõimise ja huumusrikkama mullaga on tegemist ehk mida kolloididerikkam on. 3) Mulla keemiline neelamisvõime seisneb selles, et mullas kulgevate keemiliste reaktsioonide tulemusena muudetakse lahustuvad ühendid lahustumatuteks. Juhul kui on happeline muld, siis seal leiab aset asendusreaktsioon kus ClH fosfaadist tekib raua või alumiiniumi fosfaat, mis ei lahustu ei vees ega nõrkades juureeritistes. 4) Biologiline neelamisvõime on mullaga seonduvate elusorganismide võime siduda mullast bioloogilisse ringesse toiteelemente. põhk on lämmastikuvaene ja süsinikurikas ja see võtab ära mulla vaba lämmastiku põhjustades sellega lämmastiku defitsiidi mullas 5) Füüsikalis-keemiline neelamisvõime e asendusneeldumine seondub mulla neelava kompleksiga. Asendusneeldumine on väga kiire toimub momentaalselt
Füüsikaline neeldumine on seda suurem, mida raskema lõimise ja huumusrikkama mullaga on tegemist ehk mida kolloididerikkam on. 3) Mulla keemiline neelamisvõime seisneb selles, et mullas kulgevate keemiliste reaktsioonide tulemusena muudetakse lahustuvad ühendid lahustumatuteks. Juhul kui on happeline muld, siis seal leiab aset asendusreaktsioon kus ClH fosfaadist tekib raua või alumiiniumi fosfaat, mis ei lahustu ei vees ega nõrkades juureeritistes. 4) Biologiline neelamisvõime on mullaga seonduvate elusorganismide võime siduda mullast bioloogilisse ringesse toiteelemente. põhk on lämmastikuvaene ja süsinikurikas ja see võtab ära mulla vaba lämmastiku põhjustades sellega lämmastiku defitsiidi mullas 5) Füüsikalis-keemiline neelamisvõime e asendusneeldumine seondub mulla neelava kompleksiga. Asendusneeldumine on väga kiire toimub momentaalselt
taim ei saa neid enam kätte. Fosforväetistest on tuntuim superfosfaat, se lahustub vees väga vähe. Juureeritised on nõrgad happed ning nendes lahustub see superfosfaat. Viies väetist mulda, saavad taimed selle ikkagi kätte, kuigi koefitsient on väike. Ülejäänud superfosfaat neeldub keemiliselt, muutudes kättesaamatuks. Happelistel muldadel leiab aset reaktsioon, kus superfosfaadi kaltsium asendub alumiiniumi ja rauaga, tekib raua-alumiiniumfosfaat, mis ei lahustu ei vees ega ka juureeritistes. Happelisel mullal tuleb enne väetise lisamist likvideerida, kasutades selleks lupjamist. 4)bioloogiline neeldumine seisneb bioloogilise aineringes. Kasvuajal organismid võtavad mullast toitaineid oma kudede-rakkude ülesehitamiseks. Seega teatud kogus N, F ja K jne. on teatud ajaks seotud. 5)füüsikalis-keemiline neeldumine ehk asendusneeldumine- on kõige olulisem põllumehe seisukohalt, sest sellel põhineb kogu mullaväetusõpetus. Olemus seisneb selles, et mullas toimub
annaabi.ee 
