koostise muutusteta, põhjuseks temperatuuri suur kõikumine ja kivimipragudes oleva vee jäätumine. Esineb kõrgmäestikes ja kõrbetes. Keemiline murenemine-kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku ja süsihappegaasiga, muutub kivimi keemilis-mineroloogiline koostis, põhjuseks kõrge temperatuur ja rohkelt niiskust. Esineb vihmametsades. Bioloogiline murenemine-algab lihtsate elusorganismid kinnitumisega kivimi pinnale, kus nad eraldavad ainevahetuse jääkaineid ja juureeritisi, mistõttu on nende mõju eelkõige biokeemiline.
Lämmastikku siduvate puuliikide puhul on surnud juured (juurevaris) oluliseks lämmastiku allikaks mullas. Kuid juurte lagunemine on võrreldes lehelagunemisega oluliselt pikemaajalisem protsess. Surnud juurte kõdunemisel tekkinud juurekäigud aga säilivad ja suur juurekäikude hulk on üheks põhjuseks, miks metsamullad on võrreldes sama liiki põllumuldadega kobedamad ning suure vee- ja õhumahutavusega. Toitainete paremaks omastamiseks eritavad puud nn. juureeritisi, mis suurendavad näit. omastatava fosfori sisaldust mullas. Metsade roll mullaparandajatena: Puuliikidest suurima positiivse mõjuga mullatekkeprotsessidele on Eesti tingimustes lepad ja seda tänu lämmastikusidumisvõimele. Lepa perekonna esindajad on metsapuude hulgas kogu maailmas tuntud mullaparandajad ja mullaviljakuse suurendajad. Okaspuudest peetakse eriti heaks mullaparandajaks lehist. Metsavaris ja kõdu, orgaanilise aine lagunemine:
Surnud juurte kõdunemisel tekkinud juurekäigud aga säilivad ja suur juurekäikude hulk on üheks põhjuseks, miks metsamullad on võrreldes sama liiki põllumuldadega kobedamad ning suure vee- ja õhumahutavusega. Sageli on põllumaadele rajatud metsakultuurides puude juurte areng häiritud. See võib olla põhjustatud põllumulla suuremast tihedusest ja juurekäikude vähesusest, samuti sobivate mükoriisakoosluste puudumisest. Toitainete paremaks omastamiseks eritavad puud nn. juureeritisi, mis suurendavad näit. omastatava fosfori sisaldust mullas. Siinjuures tuleb märkida, et metsapuudel on kaks põhistrateegiat mineraaltoitainete kättesaadavuse tagamiseks: ekstensiivne ja intensiivne. Ekstensiivse strateegia puhul suurendavad puud peente juurte massi, pindala ja pikkust, mis peaks tagama parema toitainete omastamise mullast (suurem absorbeeriv pind). Sellist strateegiad kasutavad puud peamiselt madala mullaviljakuse korral
põllumuldadega kobedamad ning suure vee- ja õhumahutavusega. Sageli on põllumaadele rajatud metsakultuurides puude juurte areng häiritud. See võib olla põhjustatud põllumulla suuremast tihedusest ja juurekäikude vähesusest, samuti sobivate mükoriisakoosluste puudumisest (vt. ptk. eespool). Toitainete paremaks omastamiseks eritavad puud nn. juureeritisi, mis suurendavad näit. omastatava fosfori sisaldust mullas. Siinjuures tuleb märkida, et metsapuudel on kaks põhistrateegiat mineraaltoitainete kättesaadavuse tagamiseks: ekstensiivne ja intensiivne. Ekstensiivse strateegia puhul suurendavad puud peente juurte massi, pindala ja pikkust, mis peaks tagama parema toitainete omastamise mullast (suurem absorbeeriv pind). Sellist
annaabi.ee 
