Sotlanna nägi aga asja läbi ja peagi sai ta teada, et Elisabeth oli nõus teda vastu võtma vad juhul, kui ta kõikidest süüdistustest enda on vabastanud. Viimane oli sellega nõus, kuid ainult Elisabethi ees, mitte konverentsil. "Minu jaoks pole teist kohtunikku kui ainult Jumal üksi," nuuksus ta vihaselt. Inglismaa kuningannal polnudmingit õiguslikku võimu Sotimaa kuninganna üle. 28. juunil kirjutas lõpuks Maria Stuart Elisabethile, et oli juurdlusega nõus, ning see oli tema suurim viga. Kohtumõistmisega oli ta elu vägev ja tuikav rütm lõplikult murtud ning algas vangipõli Inglismaal (1569 1584). Lõpuks toimusid salanõukogud ning Madriidis ja Londonis oldi ühel nõul nii Elisabethi kui ka Maria Stuarti mõrvamise küsimuses, taheti tappamõlemad ning ükskõik, mis järjekorras. 8. veebruari hommikul 1587. aastal langes Maria Stuarti pea tapakirve all ning tema
mõõdupuu. Tsiviilprotsessis oli kirikuõigusel oluline tähtsus kuna tõstis kirjalike tõendite väärtust ning krim. protsessis arendas välja nn inkvisitsiooni ehk uurimismenetluse, kus protsessi juhtis kohus ning ametisse seatud eriline süüdistaja. Inkvisitsioon – kriminaalprotsess oli välja kujunenud 1215 aastal. Oli antud õigus kirikule algatada kriminaalasi kui oli info isiku kohta, kes oli toime pannud kuriteo. Kohtunik hakkas tegelema juurdlusega. Ette oli nähtud ka tõendamine ja ka kuritegu uuriti ning kutsuti tunnistajaid. Leiti, et kõige parem tõendus oli isiku ülestunnistus. Algul oli kiirik piinamise vastu. Kui inimest piinati, andis ta enamasti lõpuks siiski tunnistuse. 13 sajandil pooldas seda juba ka kirik. Piinamine oli loomulik protsess. Kanooniline protsess, mille eesmärgiks oli tõe välja selgitamine, tähendas suurt muudatust protsessiõiguse ajaloos
Hiljem püüdis moraalselt kaubandust õigetele kokkulepetele suunata ja nõudega, et mõlemate poolte lepingutingimused oleksid võrdsed. Euroopa õ. ajalugu 21 10. Kanooniline protsess (inkvisitsioon) Inkvisitsioon kriminaalprotsess oli välja kujunenud 1215 aastal. Oli antud õigus kirikule algatada kriminaalasi kui oli info isiku kohta, kes oli toime pannud kuriteo. Kohtunik hakkas tegelema juurdlusega. Ette oli nähtud ka tõendamine ja ka kuritegu uuriti ning kutsuti tunnistajaid. Leiti, et kõige parem tõendus oli isiku ülestunnistus. Algul oli kiirik piinamise vastu. Kui inimest piinati, andis ta enamasti lõpuks siiski tunnistuse. 13 sajandil pooldas seda juba ka kirik. Piinamine oli loomulik protsess. Nõiaprotsessid: Oli isikuid, kes erinesid teistest. Kirik leidis, et võimed on antud kuradi poolt ja sellega tuleb võidelda. See oli omane rohkem naistele