talle kalliks maksma, hukkudes võitluses. Kuid oma tasu sai ka kuningas Claudius. Mis oli ju Hamleti viimaseks sooviks. Veel enne viimset tundi lausus ta oma ustavale sõbrale "Horatio, ma suren, sina elad: sa räägi minust ja mu asjast tõtt." Esitades neid samu küsimusi: Miks nõustus prints minema duellile?, Miks tema kahtlustav iseloom ei osanud Laertesest näha kuninga kaasosalisena? Ei teame neile vastust. Me teame seda, et Hamlet on teada tuntud kui kõhkleja ja juurdlejana. Tema kahtlused tulid mitmetest arusaamadest. Tahtes vastust leida arvukatele küsimustele tema peas. Nii mõtiskles ta endamisi lähtudes faktidele. Kuid ega ainult ei piinanud teda küsimused kuninga õigsuses ja sõpruses vaid ka oma tunnetes. Esitades omale dilemma: ,,Olla või mitte olla- see on küsimus?" Nähes tema tegusid võime arvata, et tema valis tee ,,Olla", kuid saatus valis teise tee.
Selleks ongi ette nähtud näiteks kohtunike taandamise obligatoorsed alused - kriminaalasjades ei tohi kohtu koosseisu kuuluda isikud, kes on või olid antud kriminaalasjas menetlusosalisteks või on mõne menetlusosalisega suguluses, s. o. vanemad, lapsed, lapsendajad, lapsendatud, vennad ja õed, vanavanemad, lapselapsed, samuti abikaasa ning samuti kes antud kriminaalasjast võtsid osa prokurörina, uurijana, juurdlejana, eksperdina, spetsialistina, tõlgina, tunnistajana või manukana (KMK § 26 lg 1 p 2,3). Tsiviilasjades on analoogiline piirang mõnevõrra erinev. Kaitsja puhul on lubatav erapoolikus kaitstava kasuks kuid peab olema välistatud, et kaitsja huvid oleks vastuolus kaitstava huvidega või oleks alust selliseks kahtluseks. Seetõttu on näiteks keelatud esineda kaitsjana isikul, kes selles asjas annab või andis varem õigusabi isikutele, kelle huvid on
Selleks ongi ette nähtud näiteks kohtunike taandamise obligatoorsed alused - kriminaalasjades ei tohi kohtu koosseisu kuuluda isikud, kes on või olid antud kriminaalasjas menetlusosalisteks või on mõne menetlusosalisega suguluses, s. o. vanemad, lapsed, lapsendajad, lapsendatud, vennad ja õed, vanavanemad, lapselapsed, samuti abikaasa ning samuti kes antud kriminaalasjast võtsid osa prokurörina, uurijana, juurdlejana, eksperdina, spetsialistina, tõlgina, tunnistajana või manukana (KMK § 26 lg 1 p 2,3). Tsiviilasjades on analoogiline piirang mõnevõrra erinev. Kaitsja puhul on lubatav erapoolikus kaitstava kasuks kuid peab olema välistatud, et kaitsja huvid oleks vastuolus kaitstava huvidega või oleks alust selliseks kahtluseks. Seetõttu on näiteks keelatud esineda kaitsjana isikul, kes selles
r.veidemann olla kriitik... väike eesti kirjanike leksikon v.vahing vaimuhaiguse müüt ,,Väike Eesti kirjanduslugu" Märt Hennoste, lk 390-392 Arvo Valton on viljelnud eri kirjanduszanre (novell, jutustus, romaan, aforism, luuletus, muinasjutt, näidend, filmistsenaarium), kuid enim on ta mõjutanud eesti novelli arengut.valton on ennekõike novellikirjanik, kelle loomingut iseloomstab kirjanduse uute võimaluste otsimine. Ta on leidnud tunnustust iseseisva juurdlejana. Saanud noorukina tunda ülekohut(perekond küüditati 1949. a. ja tulevase kirjaniku kooliaastad möödusid Novosibirski oblastis), on Valton kujunenud järjekindlaks vägivalla vastu võitlejaks. Tema protest dogmatismi, ametkondlikkuse, bürokraatia, kõige inimvääritu suhtes avaldus juba 60. aastatel, tuues kaasa valitsusringkondade poliitilisi ja ideoloogilisi süüdistusi. Valtoni varasemas novellistikas (kogud ,,Veider soov", 1963 ja ,,Rataste vahel"
annaabi.ee 
