d) Üldise ettekujutuse täpsustamine harjutusest ja seosest tema vormi ja tehnika vahel. m. Teistkordne harjutuse demonstratsioon e)Üldine eelneva süstematiseerimine ja saadud ettekujutuse ning teadmiste arutelu.m. Kuidas õpetav kujutab endale ette õpetatava harjutuse tehnikat. Kui on vajalik, siis skemaatiline näitamine koos põhilise liigutuse imitatsiooniga. g)Ettekujutuse ja harjutusest arusaamise täpsustamine saadud elamuste põhjal peamistest tehnika elementidest. m. Juurdeviivate harjutuste sooritamine h)Harjutusest kui tervikust täpsustatud ettekujutuse saamine. m. Esimesed katsed sooritada harjutust tervikuna lihtsamast lähteasendist ja vajadusel abiga. Sportimine on...? Kindlalt struktureeritud, organiseeritud võitluslik tegevus formaalsete või mitteformaalsete reeglite järgi Bryanu ja Harteri oskuste omandamise mudeli 2 olulist aspekti 1.Õppimine ei ole oma olemuselt pidev protsess
Kindlad alg- ja lõppmomendid. Võib olla ettevalmistav-, põhi- või puhkefaas. Liigutustegevuse omandamine: 1. Mentaalne – ettekujutuse loomine 2. Praktiline – harjutamine ja omandamine 3. Automatiseeritud – stabiilsuse ja varieeritavuse saavutamine Liigutuste õpetamine: 1) Algõpetuse etapp – baasoskuste arendamine 2) Vajalike kehaliste võimete arendamine 3) Teoreetiline osa - liigutustegevuse teadvustamine, huvi tõstmine õige sooritamise vastu 4) Spetsiaalsete imitatsiooni ja juurdeviivate harjutuste sooritamine – tunnetustegevuse organiseerimine 5) Liigutustegevuse harjutamine. Kontrollharjutused 6) Tagasiside andmine, vigade analüüs ja parandamine (sisemine ja väline tagasiside) Väline tagasiside: -Visuaalne: videosalvestus -Verbaalne: vältida info üleküllust, keskenduda ühele aspektile, lihtne keelekasutus, küsida tagasisidet Viga – sporditehnika detail, mis sooritamisel ei vasta antud harjutuse biomehhaanilisele struktuurile (ideaalmudelile)
põhiharjutust sooritatakse osaliselt (suusatamine keppideta) või muudetud tingimustes (suusatamine saepurul või tehiskattega rajal, rullsuusatamine, keppidega imitatsioon tõusul). Kogu suusatehnika õppimisel on oluline arvestada üksikute liikumisviiside õpetamise järjestatust. Alustatkse lihtsamatest. Mõni viis tervikuna (sammuta paaristõuge) või selle osa on juurdeviivaks harjutuseks järgmiste, keerukamate liikumisviiside õppimisel. Eriti vajalik on sobivate juurdeviivate harjutuste leidmine ja kasutamine nende õpilaste juures, kes rühma keskmisest tasemest maha kipuvad jääma. 5. Suusatunni läbiviimine 5.1. Suusatunni plaankonspekt. Igaks tunniks on kasulik koostada tunni plaankonspekt (tunni tööplaan). Eriti vajab konspekti algaja õpetaja. Konspekti koostamine tähendab tunni üksikasjalist läbimõtlemist ja aitab otstarbekalt jaotada aega ning kehalist koormust tunnis.
annaabi.ee 
