Mängud a) Sportmängudele juurdeviiv liikusmismäng Eesmärk: Jooksmisega saab terve keha soojaks ja keerutamisega saab ka enda puusad soojaks. Vanus: 2-3 klass Koht: Spordisaal Vahendid: Õhupallid, nöör Tunni osa: Sissejuhatav Mängu kirjeldus: Kõikidel õpilastel on selja taha kinnitatud õhupall. Mängijad peavad lõhkuma kaaslase õhupalli ära, aga samas enda õhupalli kaitsma. Mäng lõpeb, kui kõikidel on õhupallid katki. Mängu saab teha kergemaks, kui piisab ainult õhupallile markeriga märke tegemisest.
nende tundmine on seetõttu suhtlemispraktikas oluline ja huvipakkuv. (viha reaktsioonile võib eelneda näo kahvatumine jms.) Sümpaatiline reguleerib siseelundite talitlust ja kudede ainevahetust, kohandab organismi suuremat aktiivsust nõudvate olukordadega, loob valmisoleku kiireks ja otsustavaks reageerimiseks (nt . ohuolukorras) Parasümpaatiline on NS osa, mis soodustab organismi puhkust ja talitlusvõime taastumist. Aferentne e sensoorne, juurdeviiv. Närvikiud juhivad närviimpulsse elunditest pea- ja seljaajusse. Eferentne KNS-ist lihaste, liigeste või muude efektorganite suunas. Närvid sisaldavad ka kiudusid. Need moodustavad eferentse närvisüsteemi, mis kannab närviimpulsse peaajust välja ja seljaaju kaudu üle kogu keha laiali. Närviimpulsid kutsuvad esile vastuse näärmetes, siseelundites, skeletilihastes ja ka veresoonte seintes olevates lihastes.
on seetõttu suhtlemispraktikas oluline ja huvipakkuv. (viha reaktsioonile võib eelneda näo kahvatumine jms.) Sümpaatiline reguleerib siseelundite talitlust ja kudede ainevahetust, kohandab organismi suuremat aktiivsust nõudvate olukordadega, loob valmisoleku kiireks ja otsustavaks reageerimiseks (nt . ohuolukorras) Parasümpaatiline on NS osa, mis soodustab organismi puhkust ja talitlusvõime taastumist. Aferentne e sensoorne, juurdeviiv. Närvikiud juhivad närviimpulsse elunditest pea- ja seljaajusse. Eferentne KNS-ist lihaste, liigeste või muude efektorganite suunas. Närvid sisaldavad ka kiudusid. Need moodustavad eferentse närvisüsteemi, mis kannab närviimpulsse peaajust välja ja seljaaju kaudu üle kogu keha laiali. Närviimpulsid kutsuvad esile vastuse näärmetes, siseelundites, skeletilihastes ja ka veresoonte seintes olevates lihastes.
põikilaskumisasend põhiasendiga ja viiakse suusad lapiti triivima. Muuta asendit ühel laskumisel mitu korda. - Triivimisele minek põikilaskumisasendist järsul nõlval paigalt kergendusega alla. Hoiduda kantimisest! - Sama harjutus liikumiselt. - Eeltoodud harjutuste kordamine, lõpetades tegevuse suuskade sujuva kantimisega, s.o. triivpidurdusega. Triivimisoskus ei ole eesmärk omaette, vaid on ka suurepärane osavusharjutus, hea juurdeviiv harjutus pidurdamiseks ja pöörete sooritamiseks. Vajalik on nõlva tasandamine vagudest ja vallidest õppuse lõpul. Tüüpilised vead: - Triivi alustatakse jõuga, mitte kergendusega. - Sirged kanged jalad, puudulik põikilaskumisasend. - Ebakindel tasakaal, sõidetakse vastu lumevalli ja kukutakse. - Äkiline suuskade kantimine, jõnksukaupa kramplik suuskade triivimine, kukkumine. 3.7.4. Pidurdamine tahtliku kukutamisega. See on vahel ainuke võimalus kiireks peatumiseks
annaabi.ee 
