Isohoorilises protsessis termodünaamilisele süsteemile juurde või ärajuhitav soojushulk on võrdne protsessis esineva siseenergia muutusega. nii tagastatava kui ka tagastamatu protsessi korral. 63. Tehnilise töö väärtus isobaarilises protsessis. Kuna dp=0, siis termodünaamilises süsteemis tehnilist tööd (lt=-vdp) ei tehta 64. Millega on võrdne termodünaamilises protsessis keha poolt juurde või äraantav soojushulk. Termodünaamilises protsessis keha poolt juurdesaadav või äraantav soojushulk on võrdne protsessis esineva entalpia muutusega nii tagastatavas kui ka tagastamatus protsessis. 65. Isotermiline protsess, milline on isotermilises protsessis sooritava mehaanilise ja tehnilise töö suhe. Isotermiliseks nimetatakse sellist termodünaamilist protsessi, mis toimub püsival temperatuuril (T=konst. ja dT=0). dq=dlt=-vpdp
võrdne protsessis esineva siseenergia muutusega. nii tagastatava kui ka tagastamatu protsessi korral. 64. Tehnilise töö väärtus isobaarilises protsessis. Kuna dp=0, siis termodünaamilises süsteemis tehnilist tööd (lt=-vdp) ei tehta 65. Millega on võrdne termodünaamilises protsessis keha poolt juurde või äraantav soojushulk. Termodünaamilises protsessis keha poolt juurdesaadav või äraantav soojushulk on võrdne protsessis esineva entalpia muutusega nii tagastatavas kui ka tagastamatus protsessis. 66. Isotermiline protsess, milline on isotermilises protsessis sooritava mehaanilise ja tehnilise töö suhe. Isotermiliseks nimetatakse sellist termodünaamilist protsessi, mis toimub püsival temperatuuril (T=konst. ja dT=0). dq=dlt=-vpdp
süsteemiks, soojuse ülekannet tõkestavaid pindu aga vajalik soojushulk q=i2- adiabaatilisteks pindadeks. Süsteem, mis on i1. Seega on väliskeskkonnast eraldatud samaaegselt adiabaatiliste ja isobaarilises td mehaaniliselt absoluutselt jäikade pindadega, kannab suletud protsessis keha poolt ehk isoleeritud termodünaamilise süsteemi nime. juurdesaadav või Isoleeritud termodünaamilise süsteemi ja väliskeskkonna vahel äraantav soojushulk võrdne protsessis esineva entalpia puudub nii soojuslik kui ka mehaaniline vastasmõju.(puudub muutusega. aine(massi) vahetus) Isotermiline protsess on selline Avatud süsteem – mille puhul osa ainet väljub süsteemist td pr, mis toimub püsival väliskeskkonda ja sinna tuleb väliskeskkonnast uut ainet
kogurõhk p=N1/V*kT+N2/V*kT+...+Nn/V*kT. Selle olekust 1 olekusse2 vajalik soojushulk q=cp(t2-t1). tõenäosusega olekust suurema tõenäosusega olekusse. võrrandi liikmed [(N1kT)/V, (N2kT)/V,...]väljendavad Seega on isobaarilises td protsessis keha poolt Def: Soojus võib iseenesest suunduda ainult kõrgema rõhku ,nn. komponendi osa- ehk partsiaalrõhku, mida juurdesaadav või äraantav soojushulk võrdne protsessis temp. kehalt madalama temp. kehale. Ringprotsess- TD omaks antud gaasikomponentsegu temperatuuril, kui ta esineva entalpia muutusega. pr. Kus töötav keha perioodiliselt paisub ja hõivaks kogu gaasisegu mahu. Tähistades üksikute Joonis: komprimeerimis protsessiga taandatakse tema algolek.
v s 2) Isobaarne protsess on protsess, mis toimub püsival rõhul. (p=const ja p=0).Ideaalgaaside korral järeldub võrranditest v1p1=T1R, v2p2=T2R, et v2/v1=T2/T1 Gay-Lussaci võrrand. Siin termodünaamilises süsteemis tehnilist tööd ei tehta ning termodün. keha üleminekuks olekust 1 olekusse2 vajalik soojushulk q=cp(t2-t1). Seega on isobaarilises td protsessis keha poolt juurdesaadav või äraantav soojushulk võrdne protsessis esineva entalpia muutusega. Joonis: p T v s 3) Isotermiline protsess on selline td pr, mis toimub püsival temperatuuril. (T=const, T=0). p1v1=p2v2 => p1/p2=v2/v1— Boyle-Mariotte´i seadus. Siin mehaaniline ja tehniline töö on omavahel võrdsed. Seega muundub isotermilisse protsessi antav soojus täielikult tööks
protsessis . 4. Protsessis osalev soojushulk (q), p-v diagrammil graafiline töö, t-S diagrammil graafiliselt soojushulka. Isihoorne protsess Nimetatakse protsessi, mis kulgeb konstantsel mahul Isobaarne protsess On protsess, mis püsival rõhul. Siin termodünaamilises süsteemis tehnilist tööd ei tehta ning termodünaamilise keha üleminekuks olekust 1 olekusse 2. Seega on isobaarilises termodünaamilses protsessis keha poolt juurdesaadav või äraantav soojushulk võrdne protsessis esineva entalpia muutusega. Isotermiline protsess On selline termodünaamiline protsess, mis toimub püsival temperatuuril. Siin mehaaniline ja tehniline töö on omavahel võrdsed. Seega muundub isotermilisse protsessi antav soojus täielikult tööks. Ts-diagrammil väljendub isotermiline protsess horisontaalse joonena. Adiapaatne protsess On selline termodünaamiline protsess, mis toimub soojuslikult isoleeritud tingimustes. 1)
annaabi.ee 
