Katus väga korralik. Katuse ja tornivahel on kasutatud tinaplekki. Aknad Kiriku põhjapool küljes kokku 7 akent. Aknad on gooti stiilis. Üks aken kinni ehitatud. Kasutatud on vitraaz klaase. Akente kontruksioon korralik. Värv maha kulunud. Akna laudadel lumekahjustused. Ühel aknal värvilist vitraazi kasutatud. Lõunapool aknad nikerdatud puust. Kasutatud värvilist vitraazi. Akente seisukord suhteliselt hea. Uksed Kirikul on kaks ust. Üks on pea sissekäik ja teine juurdeehitatud osal. Pea üks on gooti stiilis. Uksele on pandud lukk seppa naeltega. Peaukse olukord on hea. Tagumise uks värvitud lina värviga, värv maha kulunud. Mõlemad uksed on tahvel uksed. Mõõdud Kiriku laius eest 13m. Külje laius 29m, 4,8m, 4m, 1,5m Akna kõrgus 4,7m, ja laius 1,8m. Akna kõrgus maast 1,7m Peasissekäigu mõõdud. Ava kõrgus 3,9m ja ukse kõrgus 3,6m, ava lajus 2,3m ja ukse lajus 2m Käärkambri räästa kõrgus maast 4,1m Sokli lajus 1,4m, pikkus 4,8m
5 3 sisseehitatud trafoalajaam 1 ühine sein ettevõtte tsehhiga, alajaama pääseb läbi tsehhi 2 4 juurdeehitatud trafoalajaam, 3 alajaamal 1 ühine sein ettevõtte tsehhiga. Väljapääs otse välja 5 eraldiseisev trafoalajaam 4 21. LÜHISTE TEKKIMISE PÕHJUSED JA TAGAJÄRJED
Selleks,et mitte segi ajada Vana Anatoomikumi klassitsistlikku madala kupliga rotundi ja palladionistliku ringhoovi motiivi, tuleb need kaks osa eraldi lahti seletada. Vana Anatoomikum on Toomemäel asub Tartu Ülikooli arstiteaduskonna õppehooneks ehitatud hoone, mis on üks esimesi taasavatud ülikooli hooneid. Hoone arhitekt on Johann Willhelm Krause, kes on tuntud oma viljakuse poolest Tartus olles projekteerinud mitmeid hooneid, parke, sildu jpm. Palladionistlik on rotundile juurdeehitatud külgtiivad, mis lähtuvad ringhoovi motiivist.2 Anatoomikumi vajalikuse loost tuleb alustada Itaaliast. Nimetl sealses Bologna linnas toimus esimene inimkeha lahkamine aasta 1302, millega algas inimese põhjalikum uurimine. Kui seni oli tavaks, et anatoomiat õpetati loenguvormis, siis 1543. aastal Madalmaadest pärit arst Andreas Vesalius mitte ei viinud läbi inimkeha näitlikke lahkamisi, vaid lubas nendes ka üliõpilastel kätt proovida
Asjaolu, et taamal on ainult lehtpuud, kallutab mind idasuunast vaatamist pooldama, sest ida poolt vaadates paistab taamal praeguse mõisapargi ala, mis klindialuse kasvukohana oli ilmselt ka sel ajal kaetud lehtmetsaga. Põhja poolt vaadates aga oleks tahaplaanile jäänud Leeskuri väli (vt lisa, pilt 2), kus aga looduslikult oleks kasvanud pigem segamets või oleks olnud põld. Põhja poolt vaadatuna 13 oleks ka tornile juurdeehitatud haakpüssitorn (lipuga) osutunuks suunatuks sisehoovi. Võlvkäigu proportsioonid ja suurus võrreldes hoovil olevate inimestega näitavad väravat, mitte sissepääsu hoonesse. Samuti on värava kohal näha kahte väikest mustavat aknaava. Võiks ju spekuleerida, et siin ongi tegu "väravapealse ruumiga"? Kummaline tundub aga värava ühendusviis muu hoonega, väga raske on ette kujutada, kuidas see reaalsuses välja võis näha.
annaabi.ee 
