maksustusühikuna. Kodukariõigus- Adrakohtunik Adratalupoeg Üksjalg-adratalunike pojad, kellele isakodus elatist ei jätkunud Vabatalupoeg-olid end koormistest raha eest vabaks ostnud Maavaba-ülikute järeltulijatest taluomanikud, kes koormistest vabad ja osaledes sõjateenistuses kergeratsanikena Raad-linnavalitsus:Tln.-s 24 raehärrat (pooled neist valitsesid ühel aastal, pooled teisel aastal, kuna palka ei makstud) Bürgermeister-rae juhatus Sündik-juuraharidusega seadusetundja Linnafoogt- maahärra esindaja linna juures, asus Toompeal Seek-pidalitõbiste hospidal Gild-kaupmeeste kutseühing Tsunft-käsitöömeistrite kutseühing Skraa-tsunfti põhikiri Hansa Liit- Maapäev- Toomkirik-piiskoplikud peakirikud Toomkapiitel-nõustas piiskoppi, abistas teda valitsemisel ja valis uue piiskopi (12 toomhärrat) Missa-pidulikud jumalateenistused Liturgia-missa sõnalis-muusikaline osa Reformatsioon
hoone(Tln 1404 gootika stiilis, raeapteek 1422) c) Ohud · Nakkushaigused, kuna puudus kanalisatsioon (katk, pidalitõbi jne) · Tulekahjud-alles 15 saj alguses said Tln ja Trt valdavalt kivilinnaks d) agulid - ilma kaitseta eeslinnas, kus elas vaesem rahvas 3. Linnade valitsemine a) raad - linnavalitsus · Tln 24 raehärrat (pooled valitsesid ühel aastal, teised järgmisel, palka ei makstud) · 4 bürgermeistrit rae juhatus · 1 sündik juuraharidusega seadusetundja · Linnafoogt maahärra esindaja linna juures, asus Toompeal b) Rae ülesanded · Sissetulekute kindlustamine (maksud, trahvid) · Heakord (hügieen, tänavad) · Kindlustuse korrashoid · Kirikute ja koolide eest hoolitsemine · Tõbiste ülalpidamine · Kodanike julgeolek (tuleohutus, öörahu, kohtupidamine) · Piirasid linlaste liigset priiskamist (pulmade suurus, rõivamood) 4. Kaubandus ja käsitöö a) Gild kaupmeeste kutseühing
kaubandusõigusega tegelemine andis neile ameti ja leiva. Paljud notarina tegutsevad isikud pidasid selle kõrval ka kaubandus- ja ühistulepingute maakleri ametit. Kasvavate riisikote ajastul nõuti õiguse rakendamisel üha enam täpsust ning vaja oli õigusteadusliku meetodit. Linnavalitsus vajas juriste, et need aitaksid tööandjal vältida vigu ja jälgiksid piinliku täpsusega õigusest kinnipidamist. Neilt nõuti suurt administratiivset võimekust. Sündik juuraharidusega isik, kes töötas linnajuristina, tihti kuulus raadi ja on võrreldav bürgermeistriga. Tunti rae koosseisus ka kui kirjutajana. Vaenus, jumalarahu ja maarahu: Tihti ei omanud üksteise kõrval elavad ühendused üksteisega õiguslikke sidemeid ning omavahelisi konflikte sai lahendada üksnes jõuga. Vaenus ei olnud lihtsalt ürgsete tungide väljamäratsemine, vaid õiguspärane käitumine. Vaenus oli eraviisiliselt teostatav täitemenetlus. Kui teatati vastasele vormikohaselt
usaldusalune. Järgmine oluline samm 1634 a kui Juhan Skyte enne Liivimaalt lahkumist annab välja konstitusionaal ja visitatsiooni korra, Liivimaa saab endale ülemkonsistooriumi, selle kohaks on tartu linn. Konsistoorium rajatud puhtalt saksa mustril, kõrgem kirikuvalitsemiseorgan ja kohus. Saab Liivimaal laialdased volitused. Eripära Eestimaaga, Eestimaal vaimulike konsistoorium, Liivimaal ilmalikud ja vaimulikud liikmed. Juba juhtkonnas, presidentkond on ilmalik. Juuraharidusega inim määratakse presidendiks, Liivimaa superintendent saab Liivimaa konsistooriumi juhatajaks(?). 3 ilmalikku, kolm vaimulikku liiget.Konsistoorium hakkab kiriku ja usuelu korraldama. Määrab ametisse kiriku ja koolitegelasi, tegeleb nende sissetulekuga. Omaette kiriku distsipliini järgi valvamine ja vaimulike igapäevase elu vaatamine. 34 a moodustatud segakonsistoorium kestab kuni 1648 a kui kõrvaldatakse ilmalikud tiitlid,
annaabi.ee 
