Lähis-Idas elavaid inimesi ja nähakse nt. sõjakust sisuliselt kaasasündinud nähtusena, mis on lahutamatu osa selle piirkonna inimestest. Loomulikult muutub ajas ka nägemus sellest, millised kultuurid on paremad või halvemad. On olnud aegu, kus põlisrahvaid või nende kultuure on peetud madalamateks, näiteks on Rootsis suhtutud halvustavalt saami rahvasse ja kultuuri. ANTISEMITISM Üheks rassismi vormiks oli antisemitism, mis tähistab juudivaenulikku suhtumist, sallimatust juudi rahvuse või religiooni vastu. Kuni 11. sajandini ei erinenud juudid Euroopas oma positsioonilt olulisel määral teistest rahvustest või religioonidest. Nende staatuse määras pigem nende sotsiaalne positsioon või majanduslik seisund, mitte rahvus. Kuid 11. sajandil tekkis katoliku kirikul vajadus välisvaenlase leidmiseks. Kuna juudid eristusid oma religiooniga, olid nad kirikule lihtne sihtmärk. Juute hakati tõrjuma ja nad muutusid aina rohkem omaette
Tema ajal sõditi samuti edukalt germaanlastega, riik õitses jne. Oma viimasel valitsemise perioodil tõmbus ta tagasi, kolis Capri saarele, kust ta valitses riiki kirja teel, saatis seal oma villas elu mööda hobide ja meelelahutusega. Tiberiuse valitsusajal kerkib esile tema üks usaldus mees Seianus, ning võib öelda et tema elu viimasel perioodil oligi suuresti riigijuhtimine Seianuse käes, oli sisuliselt keisri parem käsi. Seianus oli kurikuulus seepärast et ta ajas väga juudivaenulikku poliitikat, tema ässitamisel viidi läbi palju aktsioone, kuid hiljem Tiberius sattus temaga konflikti, süüdistas Seianust usalduse kuritarvitamisel, kahtlustas teda vandenõus ning lasi Seianuse hukata. Mees kes pärast teda võimule tuleb on Caligula. Caligula valitses aastatel 37-41pKr, ta oli üks Rooma ajaloo negatiivseima märgiga valitseja. Teda peetakse türanniks ja hirmuvalitsejaks. Ta valitses küll lühikest aega aga selle aja jooksul on ta läinud
juba alanud. Nende kahe teguri tõttu peetaksegi 1941. aastat tavaliselt holokausti alguseks. Holokausti lõpuks loetakse Saksamaa kaotust Teises maailmasõjas 1945. aasta mais. Holokaustini viinud sammud Üks eeldus, mis holokausti toimumise üldse võimalikuks tegi, oli ammu enne natsismi levinud eelarvamus, nagu eksisteeriks tõepoolest mingi juudi „probleem” või „küsimus”. Seetõttu sai Kolmas Riik esialgu üsna vabalt ajada oma juudivaenulikku poliitikat, mis oleks tõenäoliselt olnud võimatu, kui antisemitism ei oleks olnud ülemaailmne nähtus. Holokaustini viinud sündmustest saab anda ülevaate aastaarvude abil. Otsustavate sündmuste puhul on oluline, et õpilane mõistaks, mis on põhjus ja mis tagajärg. See on võimalik siis, kui õpilane teab teemaga seotud kronoloogiat ning talle on selge sündmuste toimumise geograafia. Eristatakse nn kogetud aega ja rekonstrueeritud aega. Kogetud aeg moodustub mõne sündmuse tunde-
annaabi.ee 
