Bagdadis on keskmine temperatuur jaanuaris 9 kraadi ja juulis 33 kraadi. Hõredas taimestikus annavad rooni datlipalmid ja palid. Loomadest elavad sellised imetajad nagu gepardid, antiloobid, gasellid, lõvid ja hüäänid. Üle kolmveerandi Iraagi rahvastikust on araablased. Maa põhjaosas elab rohkesti kurde, kes moodustavad peaaegu kogu ülejäänud elanikkonna. 95% iraaklastest tunnistab usku, enamik on siiidid; ülejäänud on kristlased; on ka väike juudiusuliste kogukond. 70% rahvastikust on koondunud linnadesse, millest suurim on pealinn Bagdad, kus koos eeslinnadega elab 5 500 000 inimest. Tuhandeaastane kultuur Tigrise ja eufrati jõe vahelist maa-ala tuntakse Mesopotaamiana. See nimi tähendab kreeka keeles ,,kahe jõe vahel". Just selles paigas arenes 7000 aastat tagasi maailma vanimaid tsivilisatsioone- sumeri kultuur. Selle keskus oli Uri linn. Sumerid lõid maailma vanima teada oleva kirja (kiilkirja), pannes sellega aluse
Gregorius Suur jätkas pärast Ambrosiuse surma tema tööd, aga kohendas ja parandas leitud viise. Kui ta suri, siis jäi kirikumuusika tükiks ajaks algtasemele. Keskaja muusika jaguneb kolmeks: 1) kirikumuusika e vaimulik muusika; 2) õukonnamuusika. ilmalik; 3) rahvamuusika. Kirikumuusika oli alati ühehäälne ja saateta. Kirikumuusikas eristati kahte põhilist laulmisviisi: 1) psalmoodia e palvelaulude laulmine kindla teksti järgi ja see pärines juudiusuliste kuninga Taaveti aegadest. Psalmoodia oli vabavärsiline, seetõttu lühike ja korrapärane. 2) hümnoodia- palvelaulude laulmine vabalt valitud tekstile. Ilmalik muusika meieni on säilinud vaid väheste näidete põhjal. Rohkem on säilinud õukonnamuusikat. Rahvamuusikat peeti ülikute poolt patuseks, selle üle oli range kontroll ning see ei tohtinud sattuda trükki. Keskaja vaimulik muusika Gregoriuse laul (koraal)
Oma teostes, milles ta tarvitas nii jidiši kui inglise keelt, käsitleb ta kaht põhilist teemaderingi: kaasaegsete juutide eluraskused Ida-Euroopas ja Ameerikas ning ajalookulgu suunanud isikute elu uudne tõlgendamine. Huvipakkuvam on ehk teine temaatika. 1930. aastatest alates avaldas ta rea romaane (näiteks „Naatsaretlane“ 1939, „Mooses“ 1951), milles kujutas Jeesuse, Maarja, Pauluse ja Moosese elu. Need romaanid tekitasid poleemikat ja isegi pahameelt kitsarinnalisemate juudiusuliste seas, kelle meelest kirjanik lähenes liiga leplikult vaenulikuks peetud kristlikule traditsioonile. Arvestades aga, et kristlaste üldarvamus juudilikesse autoritesse umbusuga suhtub, jäi Aš, nagu paljud enne ja pärast teda, kahe vaenuliku tule vahele. Venemaaga seotud kirjanikest tooksin esile järgmised: Dovid (David) Bergelson (1884 – 1952) – aastal 1913. ilmus tema romaan „Kui kõik on läbi“ (eesti keeles
annaabi.ee 
