ZEN-BUDISM - Tekke tõlgendused: Saab alguse budismist ja hiinameelsusest (taoism, leebus, rahulikkus, lõdvestus ehk siis toimi toimimata) – tekib CHAN + jaapanimeelsus. - Rinzai ja Soto koolkonna põhilised meetodid: Rinzai – esimene koolkond, täh. äkiline, reageeritakse millelegi äkiliselt, ettearvamatult, et saada millelegi lahendus. 1) Elu on KOAN (mõistatus, mida ei saa lahendada); 2) Intuitsioon; 3) Ratsionaalne mõtlemine ja intuitiivne mõtlemine. Soto – keskendumine, igapäevane töö, Zazen (istutakse loote asendis ilma soovide ja mõteteta), lõdvestus, hingamisrütm, ei püüdle kellegi/millegi poole. - Satori kogemuse tõlgendused: valgustatud, mõtlemine, muretu meel, tingimatu olek, tingitud olek, algloomuse leidmine, KOGEMUS: teooria, praktika, kogemus (lunastus, kirgastumine, nirvaana, moksa). BUDISM - Tekke legend: 4 kohtumist, rauk, haige, surnu, askeet - 4 üllast ...
2008/2009 SISUKORD 1. Sisukord lk. 2 2. Nooruspõlv lk. 3 3. Haridustee lk. 4 4. Järgnevad aastad lk. 5 5. Looming lk. 6 6. Kasutatud kirjandus lk. 8 2 NOORUSPÕLV Gustav Mahler sündis 7. juulil 1860 saksa keelt kõnelevasse juudiusku perekonda linnas nimega Kaliste, mis asub tänapäeva Tsehhis. Tema isa oli viinavabriku manager ning ema koduperenaine. Mahler kasvas üles vägivaldses perekonnas. Gustav oli teine 14-st lapsest ja on üks kuuest ellujäänust. Ta vanemad kolisid peagi Saksamaale, Jihlavasse, kus Gustav veetis oma lapsepõlve. Gustav Mahler 6- aastasena 3 HARIDUSTEE
Teine novell. Teises novellis näidatakse, kuidas jumala arm ja heldus avaldub pikameelsuses, millega ta talub nende puudusi, kes küll on kutsutud oma sõnade ja tegudega tema suurust kuulutama, aga ise vastupidist teevad. Kunagi elanud Pariisis põhjatu rikas kaupmees nimega Jeannot de Chevigny, kes oli hea, väga aus ja otsekohene mees. Ta pidas sõprust rikka juudi Abrahamiga, kes oli sarnaselt talle samuti kaupmees ning aus ja otsekohene. Kuid Jeannoti häiris see, et Abraham oli juudiusku, seetõttu hakkas ta tollele sõbralikult peale käima, et ta oma jätaks juudiusu, ja pöörduks ristiusku. Kuid Abrahami jaoks oli vaid juudiusk püha ja ta hakkas pikalt Jeannotile vastu, kuid lõpuks juut murdus, ta lubas, et ta hakkab kristlaseks vaid siis kui ta käib Roomas ära, ja vaatab kuidas kõik jumalateenrid seal elavad oma korralikku elu. Seda kuuldes muutus Jeannot morniks, kuna oli teada, et Rooma vaimulikud elasid kõlvatut ja räpast elu. Seetõttu
kristlased ja juudid ise poleks seda vahet tajunud (näit. apostel Pauluse võitlus juudakristlastega) Kristlaste esmane riigipoolne tagakiusamine oli pigem kohaliku ja ajutise iseloomuga, kusjuures ei eristata juute ja kristlasi (esimene kristlaste tagakiusamine 64.a keiser Nero ajal). Domitianus, esimene keiser (81-96), kes nõudis enda kutsumist dominus et deus, jälitas nii stoikuid kui kristlasi. Olukord muutus 3. saj. Keiser Septimius Severus keelas 201.a. seadusega astumise risti- ja juudiusku. 3. saj. keskel keiser Deciuse ja Valerianuse ajal alanud tagakiusamine saavutas haripunkti keiser Diocletianuse ja tema kaasvalitseja Galeriuse ajal. Siin võib näha keisrivõimu püüdu kasutada teravnevast kriisist jagusaamiseks ja riikliku ühtsuse tagamiseks senist paganlikku riigikultust. Ideoloogiline ühtsus pidi teenima riigi ühtsust ning nendes tingimustes muutus ristiusk kahtlaseks. Ainujumala nõue muutis
annaabi.ee 
