Vadja keeli võisin jutõlla üksinää. Igaüks silitab oma kassi, mina harjasin hobuseid Kännumäe tallis. Äraviidud kulaku hiirhall virutas mulle rautatud kabjaga meelekohta -- kolhoosi algusest peale vahtis too iirikkomind kõõrdi! Juttu maaz, ihmine maaz. 2.Teose meestegelane Peedu Ärkel on samuti märkimisväärne, kuna ta esindab sellist tüüpilist eesti külajoodikut. Ta võtab elu väga vabalt, midagi suurt korda ei saada oma elus. Mina olen seesama poisike, kes isa juubelipeol, kui vana Kotkas, võimatu õgard, oli juba kakskümmend kaks muna nahka pistnud -- võttis näpu suust ja ütles: ,,Pista, tõbras, meil on veel!" Mina olen see, kes Udul küla peal käies, kui tütarlaste ema meile peale tuli, hüppas laudalakast alla, kannel kaenlas, ning kukkus täpselt tohutu suure kõrvitsa sisse, nalja nabani -- ise välja ei saanud! Neljakümne seitsmendal aastal läksin Tartu julgeolekusse, seljakott puskarit kaasas, venda päästma, ise mõtlesin:
nüüd siis käin mööda ilma ringi: palktrummid, kirves, haamer ja nahkkindad. Veel käib mul kaasas suur Peeter Salmela tehtud nõiatrumm." Intervjuus räägib Tormis oma huvist Metsatölli vastu ja koostööst selle ansambliga, väites, et ,,...rokk ja regi sobivad küllaltki hästi kokku, neil on ühiseid jooni. Näiteks Rein Rannap tajus seda juba ammu." Intervjuu lõpuks annab Tormis teada, et teda saab esinemas näha muusikaakadeemias, Viljandi folgil, kodukandi küla juubelipeol ning et pidevalt tegutseb ja käib Muusikaakadeemias koos väike rühm Rävala Regi, kus lauldakse muistse Rävala maakonna Kuusalu ja Jõelähtme laule, kuulatakse vanu fonogramme. 17 Eesti Päevaleht 28.04.2007 19 Kasutatud kirjandus 1. Eesti muusika biograafiline leksikon, 1990, Tallinn, Valgus 2. Ernesaks, G. 1985. Laul, ava tiivad, Tallinn, Eesti Raamat 3. Ernesaks, G. 1977
Sõja ajal kirjutatud looming pakub inimlikku vaatepunkti. Poeem ,,Järvesuu poiste brigaad" (1948) poeemi vorm hakkab hoogsalt ja uut moodi levima 1940-1950ndatel. Jutustavad, kuid on lüürilise komponendidiga tekstid. See poeem räägib Leevaku hüdroelektrijaamast. ,,Poeem Stalinile" (1949) ilmus eraldi raamatuna. Kujukamaid tekste. kujukamaid tekste, mis Stalini armastust peab esindama. ,,Kirjad Sõgedate külast" (1955). ,,Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelipeol"(1957) uut moodi lugemine, poliitiliste seostega. Mõnus rahvalikkus. ,,Jäine raamat" (1959) kuulsam proosa raamat. Tõlgiti paljudesse keeltesse, sai Venemaal väga tuntuks. ,,Kihnu Jõnn ehk Metskapten" (1964) rahvalik näidend. ,,Polkovniku lesk ehk Arstid ei tea midagi" (1965) ootamatu tema loomingus. Tekitas skandaali. Eemaldub realistlikust esteetikast. Skandaalis oli oluline, et see kommenteerib mentaliteeti Polkovniku lese kaudu. Ärritas Nõukogude sõjaväelasi
annaabi.ee 
